Paul Tillich – kristluse kaitsja

Luues teoloogiat modernse aja kristlusevastaste rünnakute all, oli Tillich üks suuremaid kristluse kaitsjaid 20. saj. Tema südameasi oli leida uus keel, milles rääkida Jumalast.
Paul Tillich sündis 20. augustil 1886 Brandenburgis Starzeddeli külas kirikuõpetaja pojana. Teoloogiat ja filosoofiat õppis Berliini, Tübingeni, Breslau (Wrocławi) ning Halle ülikoolis. Doktoridissertatsiooni kaitses 1910 ja habiliteerus 1915. a.
Halle ülikoolis mõjutas teda sügavalt dogmaatik Martin Kähler. Ajal, mil valitses liberaalteoloogia, laskis Kähleri piibliteloogiline lähenemine jääda Tillichil mõjutamata sellest kristluse põhisisu küsitavaks tegevast teoloogiasuunast, uskuda Jeesusesse ilma tõestusteta, samuti inspireeris Til­lichit Kähleri keskendumine õigeksmõistmisele ainuüksi usust. Tillichi edaspidises eksistentsialistlikus mõtlemises sai sellest «õigeksmõistmine kahtlusest» – kahelda maailmas, iseeneses, tungida edasi Jumala poole.
Alanud I maailmasõja läbielamised, hävingu kogemus, eemalolek abikaasast ja lahutus vapustasid sõjaväekaplan Tillichit sügavalt. Ta elas intensiivselt, mõne aasta sisse mahtusid üleelatud närvivapustus ja psühhiaatriline ravi, doktorikraadi omandamine ning dotsendikohale tööleasumine. Tillich võõrdus oma vanemate põlvkonna vaimsusest ja pöördus kõige poole, mis oli modernne.

Kristlik sotsialism ja interdistsiplinaarsus
Weimari vabariigi ajal kujunes Tillich intensiivselt omanäoliseks mõtlejaks. Ta kritiseeris oma aja vaimsust. Kodanlik püüdlus oli tema meelest pinnapealne, alati «rahul oma uskmatu realismiga». Tillich igatses kristlust, mis imbuks kõigisse eluavaldustesse.
See tunnetus oli küpsenud temas juba varem. Rindelt tulles oli ta läinud kunstinäitusele ja kiindunud impressionismisse. Mõte ja tähendus, seda jäi ta otsima kõiges – teaduses, kunstis, tehnikas jm. Näha eluavalduste spektris sügavat religioosset mõtet, see oli Tillichi müstika.
Poliitiliselt tegi ta sel ajal teoloogi jaoks ebatavalise sammu, astudes sotsiaaldemokraatlikku parteisse (millest sai peagi kommunistlik partei). Teda liigutas idee religioossest sotsialismist. Religioon pidi imbuma ka ühiskonnakorraldusse ning seda mõttekusega täitma.
Tillich töötas mitmes ülikoolis. Tema ootustele vastas kõige enam Maini-äärse Frankfurdi ülikooli interdistsiplinaarne vaim. Frankfurdis suhtles ta psühholoogide, bioloogide, ühiskonnateadlastega.
Tillichi Frankfurdi-perioodi 1928–1933 katkestas Hitleri võimuletulek. Ta sai töökutse Ameerikasse, kuid suutis mõelda üksnes saksa keeles ning saksa idealismi mõtte­standardites. Inglise argikeelt ei õppinudki Tillich päriselt ära, Ameerikas nõudis ta üliõpilastelt «Tillichi inglise keelt», kuid see ei takistanud teda hiljem tõusmast tuntud ameeriklaste hulka. Oma surmale eelnenud kümnendil oli Paul Tillich autoriteet, kes võis peale teoloogia rääkida kunstist, arhitektuurist, psühholoogiast.

Ameerikast sai uus kodumaa
Ameerika võttis Tillichi avasüli vastu, Union Theologi­cal Seminary õppejõud vähendasid oma palkasid, loomaks uustulnukatele palgafondi. Talle meeldis avar ameerika hing ning teda vaimustasid New Yorgi pargid. Siiski kannatas ta kaua selle all, et oli oma juurtest lahti kistud.
Tillich polnud kuulus ei Saksamaal ega Ameerikas – tema kiriklik karjäär piirdus kaplanitööga I maailmasõja kaevikutes, tema teoloogiasuund oli elanud liberaalteoloogia ja dialektilise teoloogia varjus.
Ameeriklaste südamed võitis Paul Tillich 1952 raamatuga «Courage to Be» («Julgus olla»). Samas pääses ta varjust välja ka Saksamaal. Tema teoseid hakati tõlkima saksa keelest inglise keelde ja vastupidi. Ameerikas teostus ka kava õigeksmõistmise kahtlusest, püüdlusest kahtluste taha, Jumala poole, kui Tillich sõnastas Jumala mõiste kui «ultimate concern», kui «see, mis meile tingimata korda läheb».
Paul Tillich suri 22. oktoobril 1965 Chicagos. Tema matuski on erilise sümboliväärtusega. Tillichi tuhk on puistatud Indianas New Harmonis maatükile, millel olid elanud pietistlikud saksa väljarändajad, kes elasid utopistlikku vaimu kandnud ühiselu.

Vallo Ehasalu

Paul Tillich «Religioossed kõned», Johannes Esto Ühing, 2009.

Paul Tillichi raamatu «Religioossed kõned» esitlus toimub neljapäeval, 19. novembril kl 17 Johannes Esto Ühingu majas Tartus Näituse 3.