Paganlik Eestimaa, kus elavad minu inimesed

Ülemöödunud nädala laupäevases Postimehes ilmus artikkel reklaamitootjate võistlusest ja autasustamisest Kuldmuna reklaamipeol. Parimat tööd autasustati Pesamunaga ja sõiduga Cannes’i reklaamifestivalile. Võitjaks osutus noor kollektiiv, kelle poolt võistlusele esitatud reklaam näitas Eestit Euroopa kõige paganlikuma maana. «Et iga riik üritab tihedas mainekampaania konkurentsis millegagi silma paista ja midagi väga erilist on raske välja tuua, proovisime leida neid tõdesid, mis meid muust maailmast eristaks,» selgitasid võitjad oma töö lätteid.
Tõenäoliselt on noortel reklaamitegijatel õigus. Olen ka oma artiklites viidanud korduvalt Eurobaromeetri 2005. aasta uuringule, mille kohaselt uskus Jumalat vaid 16% eestimaalastest, mis oli Euroopas kõige madalam näitaja. Tõsi, vaime ja kõrgemaid jõudusid uskus tervelt 54% küsitletutest.
Mida täpsem on olukorra fikseerimine ja analüüs, seda efektiivsem saab olla edasine tegevus. Reklaamifirma noored töötajad ütlesid välja midagi niisugust, mida on viimasel aastakümnel meie ühiskonna õhustikus tunda olnud. Mulle tundub, et praegu on paras aeg kirikutöö tegijatel oma valitud teema ja metoodikate üle mõtiskleda. Võib näiteks pühenduda kahekordse innuga liturgia peensuste lihvimisele, Pühakirja sõnumi tänapäevaste aspektide otsimisele, kiriku kultuurilise panuse suurendamisele ühiskonnas, tänapäevase usukeele otsinguile jne. Mulle tundub ühe olulisima asjana see, et ei hakataks rõhutama meie-nemad vastasseisu kirikusse kuulujate ja väljapoole jääjate vahel.
Vabariigi aastapäevaks kirjutas räppar Chalice mõjuka loo «Minu inimesed», mida on nimetatud teiseks presidendikõneks. Tema sõnumist kumas läbi usk kõikidesse inimestesse.
toorelt ausalt kui vaja kirjutan
verega alla
see j22b rahvale
mitte ei l2he mehega hauda
teenin oma inimesi
ja ei tee erandit
ytlen veelkord minu inimesed
ja ma ei unustanud mitte kedagi
mitte kedagi /../
Kunagi ristikirik alustas lihtsate inimeste keskel ja kindlasti ei tohiks kirikul piinlik olla räpparit kuulda võtta. Ka paganlikul Eestimaal elavad meie inimesed, kellele kirik endiselt oma igavest rõõmusõnumit kuulutab.

Toomas Jürgenstein