Päev, mis muutis maailma

Täna aasta tagasi lendasid kaaperdatud lennukid Maailma Kaubanduskeskuse hoonetesse New Yorgis ja Pentagoni hoonesse Washingtonis. Neljas kaaperdatud lennuk kukkus alla Pennsylvania osariigis. Kokku hukkus umbes 3000 süütut inimest 80 riigist. Sealhulgas ka muhameedlasi…
Järgnenud karistusaktsioonid on veelgi suurendanud hukkunud inimeste hulka ning tänaseks ei ole lahenenud veel midagi. Isegi seda ei tea veel, kas 11. september 2001 alustas uut liiki globaalse sõja või mitte.
Näib, et ainult terroristide karistamisega ei lahene midagi. Vastupidi, USA innukus karistusoperatsioonide läbiviimisel võib jätta ta ilma liitlastest Euroopas. Vaja on mõista probleemi sügavamaid põhjuseid.
Kui varem oli Lääne inimestel kerge nõustuda pinnapealse seisukohaga islami kohta, siis 11. september on sundinud asja tõsisemalt võtma ning jõudma ka otseallikateni. Nii on islami vaimulikel ja haritlastel USAs lastud tutvustada oma usku riigiametnikele, kuberneridele ja poliitikutele. USA valitsus innustab omalt poolt avatud suhtumist rahumeelse islami suhtes, millel on maailmas miljard järgijat ning eristab seda radikaalsest islamist, mis on sallimatu kultuurilise ja usulise paljususe suhtes. Tulemuseks on mitmete eelarvamuste langemine.
Islami tundma õppimisel ei jääda nüüd enam vaid sissejuhatava kursuse juurde (Internetis on nüüd tavaks analüüsivate artiklite juurde lisada ka viiteid islami tutvustavatele lehekülgedele), uurimuse all on ka spetsiifilisemad küsimused nagu islam ja demokraatia, majanduskasv või inimõigused, poliitiline islam, kultuuriline pluralism islamiühiskonnas jne.
Islam on juba kümneid aastaid olnud kõige kiiremini kasvavaks suurreligiooniks. Kui varem oli Ameerika Ühendriikides suuruselt teine religioon judaism, siis 1990ndatel aastatel sai selleks islam. Kasvutempo näitajaks on ka tõsiasi, et USA 1200-st mošeest 80% on ehitatud viimase 12 aasta jooksul. Pärast 11. septembrit 2001 pole igakuine islami pöördunute arv USAs kahanenud, vaid kahekordistunud.
Viimase aasta jooksul on läänemaailmas rekordiliselt müüdud hulganisti islami usku ja ühiskonda tutvustavaid raamatuid, sealhulgas ka koraanitõlkeid. Ka Eesti Kirikus on islamist ilmselt räägitud põhjalikumalt viimase aasta jooksul kui varem. Ja raamatupood lehetoimetuse allkorrusel müüb raamatut Osama bin Ladenist.
Eelmisel sügisel kristlikul juhtimiskonverentsi päevil tuli kohvilauas ärijuhtidele juhtimiskonverentse korraldava inimesega jutuks, milline peaks olema islamit tutvustav raamat ärijuhtidele. Vajadust teada islami algtõdesid tunnevad nii poliitikud, riigiametnikud kui ärimehed. Kuni Eestini välja.
Aastatagust sündmust lahates võib näha terroriakti seoseid nii majandusliku ebavõrdsuse, rahvuslike vabadusliikumiste, USA kümnendite pikkuse välispoliitikaga Lähis-idas kui ka paljugi muuga (kuni asjas osalejate isiklike üleelamisteni).
On selge, et islami ühiskond erineb paljuski Lääne ühiskonnast. Islamis peetakse ühiskonna õigusi tähtsamateks indiviidi õigustest, naiste rollid ja õigused on Lääne normidest erinevad ning religioon mõjutab tugevalt nii koole, valitsust kui ka õigusloomet. Ehk religioon ja ühiskond pole üksteisest eraldatud nii nagu Läänes.
Üldistused kristluse ja islami ning lääne- ja islamiühiskonna erinevustest ei põhjenda aasta tagasi juhtunut.
Alar Kilp