Paavsti visiidi vastukajad

Paavsti külaskäik andis maailma ajakirjandusele üle mõne aja põhjust Baltimaadele tähelepanu pöörata. Ühtlasi saime ka aimu selle kohta, mis välismaa vaatlejale meie ühiskondlikus ja kirikuelus kõige rohkem silma torkab.
Tõsi, teiste Franciscuse seni tehtud visiitidega võrreldes pälvis Baltikumi oma küllaltki vähe maailma meedia tähelepanu. See on ka mõistetav, sest eelmised külaskäigud on toimunud riikidesse, mis on paistnud silma oma rahvusvahelise kaalu, piirkonnas hõõguvate pingete või kirikuelus lahvatanud skandaalide tõttu. Pealegi pöörati seegi kord rohkem tähelepanu Franciscuse poolt visiidi käigus tehtud kirikupoliitilistele väljaütlemistele kui riikidele, mida ta külastas.
Visiiti põhjalikumalt kajastanud ajakirjanikud tavatsesid rõhutada ennekõike seda, et Eesti paistab maailmas silma kirikliku kuuluvusega inimeste vähese osakaalu poolest ning eriti vähe on siin katoliiklasi. Näiteks Deutsche Welle veebiküljel tõsteti aga esile, et Balti riikides on jätkuvalt populaarsed vabaturumajandusliku kapitalismi ideed, millesse paavst kriitiliselt suhtub. Reuters seevastu kirjutas, et Franciscus rääkis solidaarsusest maades, mis tunnevad end oma taas agressiivseks muutunud idanaabri tõttu ebakindlalt.
Eriti põhjalikult kajastas visiiti aga Vatikani ametlik infotalitus, pöörates tähelepanu ka Eesti, Läti ja Leedu tutvustamisele. Muu hulgas anti veebiküljel www.vaticannews.va ülevaade Eesti katoliku kiriku ajaloost ja tänapäevast. Esile tõstmist leidis näiteks Baltimaade kunagine pühitsemine neitsi Maarjale, mis eestlaste jaoks jätkuvalt oluline olevat. Sellega seostati ka asjaolu, et Maarja nime kannab Tallinna toomkirik ning seal on isegi välja pandud tema pilt. Vatikani ajakirjaniku sõnul olevat see nimelt luterliku katedraali kohta ebatavaline.
Erinevalt ilmalikest meediakanalitest käsitles Vatikani infotalitus aga omajagu ka visiidi oikumeenilist mõõdet, sealhulgas Eesti ja Läti luterlikku tausta. Muu hulgas avaldati intervjuu EELK peapiiskopi Urmas Viilmaga, kes siinseid olusid iseloomustades rõhutas nõukogude aja pärandist tulenevat usualaste teadmiste nõrkust.
Milliseid mõtteid tekitas Baltimaade külastamine aga paavstil endal? Veebilehe www.paavsteestis.ee järgi rõhutas Franciscus 26. septembril Roomas visiidist kokkuvõtteid tehes, et need riigid tähistavad tänavu oma loomise 100. aastapäeva ning kannatasid rängalt nii natsliku kui Nõukogude okupatsiooni tõttu.
Paavsti sõnul oli visiidi eesmärk „kuulutada nendele rahvastele uuesti evangeeliumi rõõmu ning halastuse ja helluse revolutsiooni, sest vabadusest ei piisa, et anda mõte ja terviklikkus elule, mil pole armastust – armastust, mis tuleb Jumalalt“.
Jääb üle loota, et see sõnum jõudis Eesti inimestele kohale ja kannab ajapikku vilja. Aga sedagi, et tänu paavsti visiidile õppisid mõnedki inimesed üle kogu maailma ka Eestit ja siinset usuelu veidi paremini tundma.

 

 

 

 

Rain Soosaar,
reporter