Osaduse tunne ühislaulust
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 27. juuni 2007 Nr 27 /
Mis oleks eestlane ilma lauluta ja kogudus ilma koorita? Suvi on laulude kõlada laskmise aeg.
«Mitte eriti sagedasti ei ole isegi ühe praostkonna lauljatel meeldivat võimalust koos laulda. Ühislaulul on parim võime luua osaduse tunnet: et mitte üksi, vaid koos me tegutseme, veame sedasama vankrit,» räägib Võru praostkonna muusikasekretär Kristiina Nagel.
«Ühislaul annab kõige paremini kinnitust ja tuge. Et kirikukoorid ei osale ka enam suurtel laulupidudel, on praostkonna laulupäev motiveeriv põhjus, miks õppida raskemat muusikalist repertuaari, et siis koos seda esitada. Kui kõik hästi kokku kõlab, on niisugune suur kordamineku tunne.»
Kanepi kirikuõpetaja Margit Lail kirjutas nii ka projektitaotlusse ning Jumalgi oli selle mõtte poolt. Kanepis tullakse juuli algul, täpsemalt 7. kuupäeval kokku ühele selle hooaja praostkondlikest laulupäevadest.
Suurmeeste meenutuseks
Vaimulikku laulupäeva püüavad võimalusel pidada kõik praostkonnad. Lääne Elu ajakirjanik Lehte Ilves on Eesti Kirikule kirjutanud Lääne praostkonna vaimulikust laulupeost:
«Laulupäev «Eks teie tea» peeti Kullmaa kirikus sajakonna laulja ja puhkpilliorkestri osavõtul. Kontserdi lõpetas Rudolf Tobia-se «Eks teie tea» ühendkooride esituses, dirigeeris Kullamaa koguduse organist Tooni Leedjärv, orelil saatis praostkonna muusikajuht Lia Salumäe. Tobiase kõrval lauldi ka teiste eesti vaimulike heliloojate loomingut.
Et Johannes Kappelil on tänavu 100. sünniaastapäev, esitati kaks tema laulu. August Topmanni 125. sünniaastapäeva puhul tuli ettekandele ka tema loomingut.
Uue aja koorilauludest kõlas haapsallase Sirje Kaasiku ja Tallinna Gospelkoori juhi Piret Ripsi muusika. Praostkonnast esinesid Haapsalu koguduse toom- ja segakoor, Lääne-Nigula Doxa, Kullamaa ja Märjamaa koguduse koor. Külaliskoorid olid Tallinnast, Rapla- ja Järvamaalt. Koore saatis Kullamaa Sõprade orkester, koorilaulud orkestreeris puhkpillidele Kullamaa valla kultuurijuht Loit Lepalaan. «Suure kooriga on hea laulda,» kiitis Sirje Kaasik. «Vägev tunne oli, ikkagi laulupidu!»»
Laulude looja
Sirje Kaasiku loomingust tuli Kullamaa laulupäeval ettekandele üks osa tema «Missa brevisest» – Gloria. Vaimuliku lastekaanoniga «Tänan, Jumal!» kümne aasta eest alustanud Sirje Kaasiku jaoks oli laulupäev ühtlasi omamoodi ümmarguseks tähtpäevaks.
«Tookord alustasin laulude loomist ikkagi selgelt repertuaarivajadusest. Täiskasvanutele hakkasin kirjutama areldi ja hiljem, kuid nüüd on neidki laule juba nii palju saanud, et võiks noodikogumikuna välja anda.» Sirje Kaasikule on praegu tähenduslikud Daisy Lappardi luulevormi valatud palved, mida Eesti Kiriku pühapäevaküljelt leida võib.
Võru praostkonna laulupäev algab rongkäiguga Kanepi kiriku juurest ja suundub mõni kilomeeter Otepää suunas Jõksi laululavale. Kristiina Nagel, kes on ka korraldava toimkonna liige, ütles, et arvestatud on paarisaja osavõtjaga.
Number seitsmega kuupäev
«Algul kavandati pidu juunikuu lõppu. Et 29. juunist 1. juulini toimub Tallinnas suur noorte laulupidu, kust ka mitmed lauljad, kindlasti EELK lastekoori Väike Küünal liikmed osa võtavad, sai kuupäev huvitav: 07.07.2007. Loodame, et õnnistatud number,» ütles Kristiina Nagel.
Kanepi laulupäev on taas pühendatud EELK 90. tähtpäevale ja sellega seoses toimub ka koguduste tublimate inimeste autasustamine eritänukirjaga. Margit Lail: «Kanepis saavad tänukirja 33 praostkonna inimest, otsustasime, et anname need kätte mõnel suuremal ja pidulikumal ühiskogunemisel.»
Külalisi tuleb
Kadrinast saabub koguduse segakoor, Kanepist toob koorijuht Meeli Rammul, ühtlasi korraldava toimkonna liige, kaasa kultuurimaja segakoori liikmed. Oodatakse koguni kolme puhkpilliorkestrit ja solistiks paluti Nõo kooliõpetaja Meryt Pastak, et keerulised sopranipartiid ikka ilusasti kõlaks.
Johannes Kappeli auks esitatakse kaks «Õhtuviisi», eesti heliloojatelt võib veel kuulda C. Kreegi «Mu süda, mis sa muretsed» ja Urmas Sisaski «Ave Maria».
Õhtu lõpeb oikumeenilise Taizé ühispalvega, mille viib läbi Margit Lail.
Taizé ühispalve ei rõhuta konfessioonide erisust, vaid toetub sarnastele liturgilistele elementidele. Laulumeditatsioon vaheldub kirjakohtade ja palvega, ka sellest võtavad kõik lauljad osa. Kontsert-jumalateenistus lõpeb õnnistamisega. Et ühise laulu hela kaugele kannaks ja jõudu annaks.
Juune Holvandus