Orelimeistrid kohtusid orelita kirikus

Neljapäeva hommikul mõõtis praost Joel Luhamets Pauluse kiriku kooripealsel hoolega meetreid, kuhu mõne aasta pärast hakatakse võimsat orelit ehitama.

Praosti tegevust jälgisid kuue Euroopa oreliehitusfirma esindajad: Grönlunds Orgelbyggeri I Gammelstad AB (Rootsi), Jemlich Orgelbau Dresden GmbH, Josef Weimbs Orgelbau GmbH, Paschen Kiel Orgelbau GmbH (kõik Saksamaalt), Orgelbau Kögler GmbH (Austria) ning Urkurakentamo Martti Porthan OY (Soome). Asjaosalised kuulasid Pauluse kiriku peaarhitekti Merja Niemise esitlust kirikust ja ehitusplaanidest, akustik Hendrik Möller kõneles kiriku akustilistest võimalustest pärast renoveerimist.
Oreliehitajad tutvustasid Pauluse kiriku orelikomisjonile oma seniseid töid ja seisukohti selles projektis osalemises. Orelikomisjoni esinaine Kristel Aer ütles, et mõnel kohaletulnul oli kontseptsioon rohkem valmis ja läbimõeldud, teised pakkusid jälle erinevaid variante ning lahendusi. Mitu firmat pakkus koostöövõimalust kohalike meistritega.
«Konkursist osavõtjad jätsid kõik väga professionaalse mulje, igaühel on oma isikupära,» kirjeldas Kristel Aer kogetut. Mõnes firmas on tema sõnul palgal 25 töötegijat, teine jälle on puhtalt perefirma. Ühe oreli­tehase ajalugu ulatub koguni 200 aasta taha. «Huvitavaid mõtteid oli palju ja mõningaid kasutame kindlasti ka edaspidises töös,» märkis Aer. Kahjuks ei saa ehitajate ettepanekutest ja komisjoni seisukohtadest praegu täpsemalt rääkida, sest hankemenetlus käib ning kõigil peab olema võrdselt infot ja võimalusi.
Orelikomisjon peab nüüd täpsustama orelihanke tingimusi, saatma osavõtjatele reeglid ning juhised, mille alusel juba konkreetset pakkumist teha. Augustis oodatakse konkursil osalejate pakkumisi, mille põhjal valitakse oreliehitaja, kellega oreliehitusleping sõlmitakse.
Tartu Pauluse kiriku oreli maksumuseks hinnatakse miljon eurot ehk 15,65 miljonit krooni. Ehituseks on välja kuulutatud riigihange, riik on ka oreliehituse üks suuremaid rahastajaid.
Veel sellel aastal alustatakse Pauluse kirkus renoveerimistöid, oreliehitus algab pärast ehituse valmimist. «Praeguse seisuga loodetavasti 2010. aastal,» lisas Aer. Küll saab hakata suurt tööd ette valmistama, orelikomisjoni esinaise hinnangul kulub üldiselt sellise oreli tegemiseks lepingu allakirjutamisest kuni oreli lõpliku valmimiseni umbes kaks aastat. «Orel tuleb ju suur, vähemalt 50 registriga, eelkõige koguduse, kuid igal juhul ka kontserttegevuse tarvis,» kinnitab orelikomisjoni esinaine, orelipedagoog Kristel Aer.
Praegu on Pauluse kirikus elektrooniline orel, mis hangiti kümme aastat tagasi. Seda pilli hakatakse tulevikus kasutama arvatavasti kiriku krüptis.

 

Lea Jürgenstein