Õnnistuseks kogudusele ja lastekodule
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 15. november 2006 Nr 47 /
Tallinna Peeteli kogudus pühitseb tuleval kevadel 80. sünnipäeva. Kirikuhoone, mis valmis 1938. aastal, oli kolmkümmend aastat filmirahva kasutada ja koguduski likvideeriti okupatsioonivõimude survel. 1993. aastast alates on aga kogudus taas oma kirikus tagasi. Ja kogu selle aja jooksul on aina taastamistöödega tegeldud.
Koguduse juhatuse esimehe Mati Sinisaare sõnul ehitati 2005. aastani ainult eraannetuste toel. Tallinna kultuuriväärtuste amet tuli appi möödunud aastal, sest oli oht, et kiriku katus kukub alla. «Saime 2,5 miljonit krooni, et tugevdada katusekonstruktsiooni ja panna peale plekk-katus. Sel aastal saime lisaks 2,7 miljonit tornikiivri ja kirikusaali kaarlae taastamiseks. See oli suur töö, sest filmistuudio oli ehitanud vahelae, mis tuli maha võtta,» räägib Sinisaar ja lisab, et lootus on 19. novembril koguduse diakon ametisse pühitseda juba kirikusaalis.
Valupunkte on palju
Sellega aga ei ole kirik veel mitte remonditud: raha taotletakse juurde, sest valupunkte on palju. Torn saab küll uhke kiivri, kuid on ise varisemisohtlikus seisus, tuulise ilma korral kukuvad sealt telliskivisuurused tükid alla. Kui aga katus korras on, siis saab torni kallale asuda ja seda paremini taastada.
Järgmiseks mureks on aknad. Praegused on originaalaknad, neid ei julgeta avadagi, sest võivad eest ära kukkuda. «Kui saame torni korda ja aknad ette, siis võiks rääkida fassaadi ja altarivitraa˛ide taastamisest,» selgitab Sinisaar tulevikuplaane. «Kui Jumal lubab, siis oleme kavandanud nii, et altarivitraa˛id taastatakse koos Peeteli kiriku noortekodu ehitamisega.»
Noortekodu ehitust plaanitakse juba mitu aastat, praegu paistab, et ehitus võib siiski alata. Parimal juhul saaks uue hoone püsti paari aastaga. «Kui luba on ja raha ka, siis ehitus käib kiiresti,» on Sinisaar kindel.
Noortekodu oodatakse juba neljandat aastat
«Sotsiaalministeerium on meie ehitusplaani kooskõlastanud. Harju maavalitsus on oma nõusoleku andnud. Nüüd peaks otsuse kinnitama Tallinna linnavolikogu. Neli aastat oleme selle ehituse luba oodanud, nüüd loodame, et saame lõpuks alata. Loodame ümberkaudsete elanike mõistvale suhtumisele, kelle vastuseisu maja ehitamisele oleme kogenud kuni allkirjade kogumiseni välja. Ka meie partnerid Norrast ja Taanist on taoliste projektide puhul algul kohalike elanike tõrjuvat hoiakut tundnud, mis hiljem ometi positiivseks on muutunud.
Hinnad on muidugi kõvasti tõusnud. Kunagi lootsime, et saame partneriteks Tallinna linna ja riigi, et mõlemad toetavad ehitust 25%-ga. Ülejäänud tuleks eraisikutelt ja firmadelt. Algne hind 28 miljonit on tänaseks kasvanud 45 miljonini. Ent riigi ja linna summad on endised – kummaltki 7 miljonit, eraisikutelt ja organisatsioonidelt on laekunud 2 miljonit, mis tähendab, et meil on vaja veel ca 29 miljonit.»
Laenuvõtmist peab Sinisaar viimaseks variandiks, ehkki teab, et Taanis ehitatakse taolisi kiriku sotsiaaltöökeskusi laenuga ja riik ostab neilt teenust. Nii saab laenud ka makstud. Meil selle peale välja minna oleks liiga suur risk.
Tänavalapsi vähem, kuid mured teravamad
Kümne aasta jooksul, mil Peetelis on tänavalastega tegeldud, on probleemid muutunud. Vanemliku järelevalveta lapsi on palju vähem: kui varem oli vaja lapsi sõna otseses mõttes pesta ja toita, siis nüüd võideldakse narkomaania ja alkoholismiga.
Sinisaar on veendunud, et liiminuusutamine oli muud kui nüüdsed mured. «Praegu kustutame tulekahju. Tulevikus loodame jõuda nende põhjusteni, miks hakatakse narkootikume tarvitama. Meie noortekodust ei saa narkovõõrutuskeskust, vaid tahame olla toeks neile, kes juba varem abi vajavad. Meil on hea koostöö lastekaitsjatega, koolidega, meiega otsivad kontakti ka lapsevanemad, lapsed toovad ise oma sõpru siia.»
Kogudus ja lastetöö käivad Peetelis käsikäes. «See on suur õnnistus, et meil on oma kirik, mis on ka lastekoduks. Tänu lastele on kirikut väga palju renoveeritud, paljud annetused on tulnud just nende pärast. Usume, et Jumal armastab meid ja läbi kristliku kasvatuse on andeksandmise õpetamine lastele tunduvalt lihtsam. Kirik on oluline laste jaoks ja väikesel kogudusel on nii lihtsam kirikuhoonet üleval pidada,» räägib mees, kes aastaid koguduse elu juhtinud ja sotsiaaltööga tegelnud.
Tiiu Pikkur
