Õigeusk julgeolekuriskina Baltimaades

8. septembril 2022 muutis Läti parlament Läti Õigeusu Kiriku (LÕK) seadust (selline seadus on Lätis alates aastast 2008) eesmärgiga tugevdada LÕK sõltumatust Moskva patriarhaadist. Seadusmuudatuse algatasid Läti president (Egils Levits) ja justiitsministeerium peamiselt kahest motivatsioonist – Moskva patriarhaat on üheselt õigustanud Venemaa agressiooni Ukrainas ning lisaks oli põhjust ka karta, et sellise sammu astumata jätmise puhul võib Moskva patriarhaat kasutada ära LÕK autonoomiat ning omakorda üritada tugevdada kontrolli selle kiriku üle Lätis. 

Läti parlamendi seadusega on LÕK kuulutatud iseseisvaks kõigist kiriklikest keskustest väljaspool Lätit eesmärgiga kõrvaldada igasugune Moskva patriarhaadi mõju õigeusklike üle Lätis. LÕK parlamendi seadust ei vaidlusta, teeb valitsusega igati koostööd ning suhtub seadusesse kui legaalsesseregulatsiooni, mis ei puuduta kiriku õpetusi, traditsioone ja ühtsust.

2019. aastal, mil Konstantinoopoli patriarh andis Ukraina Õigeusu Kirikule autokefaalia, muutis Läti parlament Läti Õigeusu Kiriku seadust nii, et kiriku piiskopid saavad olla ainult need inimesed, kes elavad Lätis (kui Eestis oleks selline seadus, siis 2018. aasta mais poleks saanud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku eestseisjaks saada metropoliit Eugeni).

Moskva patriarhaat ja mõningad teoloogid (nt professor Valdis Tēraudkalns Läti ülikoolist) on seadusmuudatust kritiseerinud, sest Lätis on riik ja kirik lahutatud ning riik sekkuvat õigustamatult kiriku siseasjadesse. Ent samas tuleb mõista, et antud sammu ajend ja eesmärk tuleneb erakordsetest julgeolekulistest kaalutlustest, mida hinnangu andmisel ei tohi arvestamata jätta.

Leedu õigeusklike seas on Venemaa invasioon Ukrainasse tekitanud samuti vastuolusid. Vilniuse ja Leedu metropoliit Inokentius on kevadsuvel arvanud kirikust välja preestreid, kes olid kriitilised patriarh Kirilli ja Moskva patriarhaadi suhtes, kuna need õigustasid Venemaa invasiooni Ukrainasse, ning soovisid saada osaks Konstantinoopoli patriarhaadist. 

Maikuus pöördus Leedu peaminister Ingrida Šimonytė Kons-

tantinoopoli patriarhi poole palvega eraldada Leedu Õigeusu Kirik Moskva patriarhaadist. Olukord Leedus sarnaneb seetõttu rohkem olukorraga Ukrainas (ja 1990ndate alguse Eestis), kus Konstantinoo-

poli patriarhi toetust otsitakse neile, kes ei taha olla osa või on välja arvatud Moskva patriarhaadi õigeusu kirikutest. Lätis aga lahutab riik (juba niigi õhkõrnaks muutunud) seost LÕK ja Moskva patriarhaadi vahel. 

Läti presidendi kodulehel olevatest seadusmuudatust selgitavatest dokumentidest võib lugeda, et muudatus peaks olema vastavuses ka Euroopa Inimõiguste Kohtu usuvabaduste, inimõiguste ja usuühenduste autonoomia põhimõtetega.¹

Eestis on küsimus MPEÕK riigilojaalsusest ja seisukohtadest Vene Föderatsiooni invasiooni suhtes Ukrainasse jäänud arvamuslugude tasemele – metropoliit Eugeni on avaldanud vastulauseid ajaloolase Andres Kraasi (09.07.2022, Postimehe veebileht) ja kirikuloolase Priit Rohtmetsa (05.02.2022, Postimees Nädal) kriitilistele artiklitele. 

Artikli autor on hiljuti avaldanud kaks uurimust Moskva patriarhaadi rollist Vene Föderatsiooni invasioonis Ukrainasse. 

Alar Kilp, Jerry G. Pankhurst (2022). Religious Leadership and Critical Junctures in the 2022 Russian Invasion of Ukraine: 104 War Days of Metropolitan Hilarion. Occasional Papers on Religion in Eastern Europe, 7, 1−23. https://digitalcommons.georgefox.edu/ree/vol42/iss7/3/   

Kilp, Alar; Pankhurst, Jerry G. (2022). Soft, Sharp, and Evil Power: The Russian Orthodox Church in the Russian Invasion of Ukraine. Occasional Papers on Religion in Eastern Europe, 42 (5), 1−21. https://digitalcommons.georgefox.edu/ree/vol42/iss5/2/. 

 ¹Announcement by President of Latvia Egils Levits on Amendments to the Law on the Latvian Orthodox Church. 05.09.2022, https://www.president.lv/en/article/announcement-president-latvia-egils-levits-amendments-law-latvian-orthodox-church.

 

 

 

 

Alar Kilp,

politoloog