Narva õpetaja toimetuses

Eelmisel nädalal külastas toimetust õp Villu Jürjo, kellel on alati külakostiks mõni lugu, idee või informatsioon. Polnud seegi kord erand. Esimeseks «kondiks» oli küsimus: kuidas nimetatakse mälestusleeri, kus asjaosalistel möödub armulauaosadusse arvamisest 80 aastat? Ons see mingi konksuga päring? Briljant, safiir, rubiin? Kas sellist võimalust üldse ette tuleb? Mitte sageli, teatab Villu, aga just eelseisval nelipühal viib ta Narvas ühe sellise läbi.
Edasi liikus jutt filoloogilistele ning sotsiaalkultuurilistele radadele. Kuna olin just ametis artikliga lähenevast emakeelepäevast, uurisin külaliselt, mida ta arvab kirikuspetsiifilisest keelest ja kuidas suhtub keeleuuendustesse liturgias. Algatuseks teatas Narva õpetaja, et kuulub «pahade» hulka, kes nn vana agendat pruugivad, ja et keele kaasajastamisse jumalateenistuse korras suhtub ettevaatlikult. Kui suur sisuline vahe on ütlemisel «sinu suurest heldusest» või «sinu suure helduse pärast»? Villu vastab ise: ei ole vale või õige väljend, on vaid stiili küsimus. Jürjo meelest ei ole halb, kui kirikus kasutatav keelepruuk jääb n-ö vanade liistude juurde. Paralleel Eesti hümniga, kus meid ei häiri sugugi mõned arhailised keelekasutused, sest oleme need endale arusaadavaks ja armsaks laulnud.
Ja siis esitab õp Jürjo huvitava seisukoha: iga (EELK) kogudus on nagu omaette subkultuur. Teatavasti mõistame subkultuuri all erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi, mis eksisteerib suuremas kultuuris ehk dominantkultuuris. Tunnistan, et esmalt tundus teooria dissidentlik. Kuhu jääb EELK ühtsus? Kuhu jääb kristlaste ühtsus? Aga rahulikuma analüüsi järel kasvas luule liha. Just, see ongi see, miks kodukoguduses on kõik omane ja naaberkoguduses tunned ennast külalisena, kes peab ringi vaatama, et mitte kodukorra vastu eksida. EELKs on 165 kogudust, igal neist oma nägu, mida mõjutab piirkonna eripära ning konkreetsed inimesed. Ja see ei ole halb, nii nagu ei ole üldjuhul halb, et dominantkultuur sisaldab subkultuure.

Liina Raudvassar