Näitus matmispaikadest Tartus

Tartu Linnamuuseumis on 29. oktoobrist avatud näitus „Sinna, kus olen pärija. Muutuv matmiskombestik keskajast ärkamisajani”, mis tutvustab Tartu kalmistute ja matmiskabelite uurimistulemusi.

13. sajandist alates maeti Eesti alal linnakogukonna liikmed kirikute ja kabelite kalmistutele, ühiskonna eliit ka kirikutesse. 1770. aastatel rajati uued kalmistud toonastest linnadest välja ning mitmed neist on tänini kasutusel. Näitusel antakse ülevaade Tartus keskaja algusest kasutusel olnud matmispaikadest.

Põhjalikumalt keskendutakse Tartu Jaani kiriku Münnichi kabeli ja Raadi kalmistu Telleri kabeli arheoloogilise uurimise tulemustele. 1746. aastal ehitatud Chr. W. von Münnichi kabel Jaani kirikus oli esimene selletaoline Tartus ning seda uuriti 1988. aastal kiriku taastamise tõttu. 1795. aastal pühitsetud J. F. Telleri perekonnakabel Raadi kalmistul oli aastakümneid otsekui maamärk, sest selle vaskplekist katus oli kaugele näha. Siin toimusid uuringud 2017. aastal seoses kabeli korrastamisega. Nimetatud kabelid esindavad aastasadu kestnud kirikutesse matmise traditsiooni lõppu ja tänapäevalgi kasutusel olevate linnakalmistute algust.

Linnade pidev areng toob paratamatult kaasa ka selle, et varasemad kalmistud jäävad ette mõnele uusehitusele. Nii on kesk- ja uusaegsete matuste arheoloogiline uurimine linna arengu jaoks paratamatu, teaduslikust seisukohast annab see toonaste inimeste ja ühiskonna kohta palju muidu kättesaamatuks jäävaid teadmisi, millega saab tutvuda näitusel.

Eksponeeritud esemetest on kõnekaim 1757. aastal Lübeckis valmistatud Anna Elisabeth von Münnichi rohkete kaunistustega tammepuidust sark, mis leiti 1988. a uuringutel. 1990. aastatel linnamuuseumi Oru tänava ekspositsioonis välja pandud kirst on uue konserveerimise järel näitusel taas eksponeeritud. 

Esmakordselt on näitusel väljas teiste samasse kabelisse sängitatud kirstude kaunistused, rõivastuse osad ja kirstutekstiilid, samuti kalmistute uurimisel leitud ehteid keskajast uusajani ning leinakommetega seotud esemeid Tartu Linnamuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi kogudest.

Näituse valmimist toetasid Tartu linn, Kultuuriministeerium ja Archemy uurimisrühm. Näitus jääb avatuks järgmise aasta 22. maini.

Allikas: Tartu Linnamuuseum