Naiste vastutus ja roll

Kuigi toomapäevani, mil tavakohaselt kodus suurpuhastust tehti ja jõulusööke valmistama hakati, on veel mõni päev aega, on kindlasti naistel juba praegu enam askeldamist kui tavaliselt. Poodides on rohkem rahvast, põhiliselt ikka naised. Koolilaste emad istuvad maimukestega õppetükkide taga, sest läheneb veerandi lõpp.
See on osa igapäevasest pereelust, aga paljudel naistel on selle kõrval veel n-ö isiklik elu, mida nad ise suunavad, mille eest ise vastutavad. See on enesetäiendamine, õppimine. 8. detsembri Postimehes kirjutas Marju Himma («Naiste vähemust teaduses toodavad naiste väärtushinnangud»), et koolides ja kõrgkoolides annavad ülekaalukalt tooni naised, kuid juhipositsioonil teaduses domineerivad mehed.
Samas on kirjutatud: «… ühiskond tervikuna soovib juhina näha pigem meest kui naist. Naised toovad põhjusena, miks nad pole akadeemiliselt juhtivatel positsioonidel, välja ambitsioonikuse puudumise.»
Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorantuuris õpib 18 naist, Usuteaduse Instituudis kuus. Helsingi ülikoolis õpib doktoriõppes kolme lapse ema ja Risti koguduse õpetaja Annika Laats, kes peab õppimise põhjust pragmaatiliseks: «Õppimine on tõeline eneseületamine, aga ma tahan mõista ja taibata asju, mida ma kirikuõpetajana teen.
Doktoritöö käsitleb teemat, kuidas võiks sekulaarne inimene Jumalani jõuda, Jumalat hoomata.» Tema kutsumus on olla kirikuõpetaja, rakendada oma teadmisi kuulutustöös, aga pärast lõpetamist ei keelduks ta neid jagamast laiemalt. Annika Laats hindab tarkust, sest see aitab inimesi mõista ja keerulisi asju lihtsalt seletada.
Ma ei arva, et ametialaselt domineerival kohal peaks olema mees, aga kahekordselt austan ma naisi, kel pereinimestena on topeltvastutus, sest «naise emarolli ei ole siiani suutnud keegi teine asendada», nagu ütleb maaülikooli rektor Mait Klaassen samas ajalehes.
Rita Puidet