Muutused ja veendumused

Ühendus Naised Teoloogias tähistas 15. aastapäeva ettekandekoosolekuga, kus käsitleti religioosset fundamentalismi.
Päev algas palvusega, järgnesid ettekandekoosolek ning ühenduse korraline üldkogu, mis valis uue juhatuse ja kinnitas aastaaruanded. Juhatuse liikmeteks valiti Anne Kull, Kristi Sääsk, Kadri Lääs, Malle Pärn ja Hedi Vilumaa, kes jätkab ka juhatuse esimehena.

Teavad alati õiget teed
Ettekandekoosolek peeti religioossest fundamentalismist, et käsitleda kirikuski ilmnevat nähtust laiemalt ning diskuteerida kaasajal hoogustunud liikumise üle. Peaettekandja oli Anne Kull, kommenteerisid Arne Hiob, Ringo Ringvee ja Miina Piir.
Anne Kull vaatles fundamentalismi laiemalt ning tõdes, et viimase kümne aasta jooksul on see olnud tõusuteel kõikides maailma religioonides ja negatiivset mõju on täheldatud erinevates kontekstides. Religioosne fundamentalism võib ilmneda üksikisiku või riigi tasandil, tuues kaasa erinevaid mõjutusi.
Ühe negatiivsemana mainitakse mõju naiste õigustele. Soorollid on sel juhul rangelt määratletud, pluralism ja sallivus keelatud. Fundamentalistid teavad alati õiget teed ja nii on palju lubatud: võib teisi hukka mõista, teisitimõtlejaid välja heita, sest domineerib usk enda väljavalitusse.

Maailma tahetakse sellele toetudes muuta, kasutades erinevaid vahendeid, olgu kirikus või ühiskonnas. Ka iseloomustab fundamentaliste teatud idealistlik traditsiooni mõistmine: põlatakse uuendusi, kuid uuendatakse samas ise, kujundades nii mudelit tuleviku maailma jaoks, mida ise valitsetakse. Kuid lõpuks tuleb ju alati küsida: kuidas ma peaksin oma ligimest armastama?

Valmisolek kaasa minna
Arne Hiobi arvates võib ka ühe ja sama inimese juures elu jooksul ilmneda vastandlikke seisukohti. Tänapäeval toimuvad pidevalt väga kiired muutused, sellepärast nähakse elu üsna segasena. Seega on vajadus kindlustunde ja piiride järele olemas – seda fundamentalism pakub.
Mõnele on kirikus piiriks naispiiskopi valimine Saksamaal, teistele Rootsi homopaaride laulatamise otsus. Kuid vaatamata sellele, et tahetakse saavutada kompromisse, ei saa keelata traditsiooni kandmist. Lõpuks peab arvestama, et meil on inimestena erinevad maailmapildid ja et meil tuleb ikkagi kõrvuti ja koos elada.
Nii Hiob kui Piir arutlesid mõiste keerulisuse üle ning tunnistasid raskusi kristliku fundamentalismi määratlemisel.
Ringo Ringvee andis ülevaate religioossest fundamentalismist kui uususundi tekkest. 19.–20. sajandi vahetusel sündinud ebakindel olukord kirikus, kus ei oldud valmis muudatustega kaasa minema, püsib tänapäevani, sest muutused on kiiremad kui uute veendumuste kujunemine. Fundamentalismist on sageli kujunenud eluviis, mis peegeldub inimese käitumises terviklikult.
Mitme huvitava näite ja isikliku arvamusega pikitud koosolekust kujunes avatud ja hariv üritus, mis loodetavasti aitab Eestiski levinud nähtust paremini mõista ja analüüsida. Asi on püüdmist väärt, sest elame ja töötame ühes kirikus, riigis ja maailmas, kus üksteisega rääkimine ja üksteisele käe ulatamine annab kõigile võimaluse elada. Lõplik tõde selgub sealpool tähti.

Hedi Vilumaa,
ühenduse esinaine