Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

MLÜ – rünnak või kaitse, vabaduse eest või vastu?

/ Autor: / Rubriik: Teoloogia / Number:  /

Eesti Kirik küsitles 24.–25. jaanuaril
Võru-Kubijal toimunud vaimulike konverentsil kolmelt vaimulikult, kuidas nad on
mõistnud Martin Lutheri Ühingu tekkepõhjuseid ja eesmärke ning juhul, kui nad
pole selle ühingu liikmed, siis miks nad pole sellega liitunud.

Pärnu praostkonna praost ning Pärnu,
Pärnu-Jakobi, Saarde, Sindi, Tori ja Vändra koguduse õpetaja Enn Auksmann:

Juba mitu aastat on kuulda olnud, et keegi
muretseb sellepärast, et keegi üritab kirikus kehtestada mingisugust suunda,
mis ei ole kooskõlas meie n-ö Eesti luterliku traditsiooniga. Kuulsin
mingisuguseid salajutte, et Lõuna-Eesti poolt on midagi tulemas, juba umbes
pool aastat enne ühingu avalikustamist.

Kui küsida, miks ma sinna ei kuulu ja mis
puudutab minu suhtumist, siis ma ei saagi sellesse kuuluda sellepärast, et
selle ühingu lõi küllaltki salaja ja küllaltki emotsionaalsel viisil
mõttekaaslaste rühmitus, kes kuulub mingil kombel juba niikuinii kokku.

Ka vaimulike meili-listis tõi Jaan Lahe
esile, et nüüd on rajatud päästekomitee, mis lõpuks ometi päästab millestki
Eesti luterliku kiriku. Kui ma tookord kirjutasin vastuseks, et ma ka hea
meelega liituksin selle liiduga ja sain paarilt inimeselt vastuse, et küll on tore,
kui Enn Auksmann on esimene uusliituja, siis paar inimest jälle arvas, et see
ühing on ikkagi vaid neile, kes ühtmoodi mõtlevad. Ma ei kuulu sellesse
ühendusse sellepärast, et mind ei taheta või ei ole tahetud.

Mis puudutab minu suhtumist ühingusse, siis
minu jaoks on selle ühingu tekkepõhjusena välja toodud hirm arusaamatu. Pigem
vastupidi: mind ennast täidab hirm, et võib-olla on selle ühingu taga teatud
grupp liberaalseid usuteadlasi, kes üritavad Eesti kirikus kehtestada
samasugust liberaalset kõikelubavuse diktatuuri, nagu näiteks on täna Rootsi
kirikus. See on minu hirm, vastukaaluks sellele hirmule, millega on loodud MLÜ.

Märjamaa, Kirbla ja Mihkli koguduse
õpetaja Illimar Toomet:

MLÜ on loodud liberaalse ühendusena, et
avaldada vastuseisu viimastel aastatel kirikus toimunud positiivsetele
konservatiivsetele muutustele. Mulle tundub, võib-olla olen ma seejuures
ülekohtune, et üheks nende lipukirjaks on naiste õigused kirikus. Kui palju see
seisukoht nende liikumise sees tervikuna hakkab rolli mängima, ma ei oska
öelda, sest sisuliselt ei ole nad praegu veel eriti midagi teinud. Minul on
küll üsna ebamäärane ettekujutus sellest, milline on nende põhikiri, millisel
alusel nad koonduvad ja inimesi sinna juurde võtavad. Ma ei ole taotlenud enda
vastuvõttu sinna ning ilmselt ei taotle ka.

Leian, et MLÜ on vastuliikumine
pro-luterlikule liikumisele EELKs, sest ei suudeta taluda seda, kui Martin
Lutherit võetakse tõsiselt.

Valga praostkonna praosti kt, Valga, Elva
ja Hargla koguduse õpetaja, Martin Luhteri Ühingu liige, Vallo Ehasalu:

Martin Lutheri Ühingu on loonud teoloogid,
kes pooldavad konfessionaalset nägemust kirikust. See ei ole mingisugune
liberaalne ühing, see oleks liialt kitsapiiriline määratlus sellest, millisena
me tahaksime kirikut näha. Me ei ole mitte ühtki liberaalset avaldust esitanud,
oleme pigem konservatiivne ühing. Ja me oleme ka selliste vaimulike
koostööorgan, kes tahavad tunda end kirikus rohkem õdede-vendade keskel, mitte
nii üksijäetutena, nagu teinekord nad ennast on tundnud.

Ühingu loomise ajendiks oli see, et uues
põhikirjas nimetatakse jumalateenistust missaks ja õpetajat preestriks. See, et
meie hulgas on palju naisvaimulikke, ei tähenda, et me oleks kuidagi eriliselt
seotud naistekeskse mõtlemisega.

Alar Kilp