Mitte fännid, vaid sisuloojad

Läinud nädalal möödus kuu sellest, kui Eesti Kirik liitus sotsiaalvõrgustikuga Facebook, eesmärgiga hoida ja kasvatada oma lugejaskonda. Praegu on paras aeg teha vahekokkuvõte.
Ehkki meie kontol on hetkeseisuga üle kahesaja fänni, täidame sotsiaalmeedias pigem veel esinduslikku kui sisulist rolli. See tähendab, et aktiivse kahepoolse suhtluseni on pikk tee minna. Praktika näitab, et elu kihab eelkõige neil Facebooki lehekülgedel, kus üht või teist toodet-pilti-infot sheerides (eesti keeles jagades) ja laikides (ingl k like – meeldima) midagi võita võib. Kuigi meie eesmärgiks pole saada võimalikult palju fänne ja laiahaardelist reklaami, pakume tõenäoliselt peagi Eesti Kiriku fännilehel auhinnavõimalust. Selleks, et tänada oma sõpru toetuse eest.
Sotsiaalmeedia eksperdid (kelle arv, muide, kasvab ööpäevas sadades) soovitavad: Facebooki postitused olgu lühikesed, informatiivsed ja pigem meelelahutuslikud. Sama kinnitab ka meie kogemus – pealiskaudsed postitused pälvivad enam tähelepanu (ehk Facebooki keeles – laike). Sellest hoolimata püüdleme keskkonna poole, kus tooni annavad sisulised arutelud, huvitavad mõtted ja konstruktiivne tagasiside.
Lõpuks ei hakka ju inimesed Facebookis kellegi sõbraks, et teda rikkaks teha või muuta oma sõnumisein reklaamtahvliks. Sõna «sõber» vihjab suhtele, seepärast soovime jagada infot, mis ka neile kuidagi kasulik võiks olla. Julgustavaid märke, et meie püüdlused vilja kannavad, võib täheldada kodulehe külastatavuse tõusus Facebooki viidete läbi. Mis näitab, et kuigi postituse all puuduvad kommentaarid, ei ole viide jäänud tähelepanuta. Halvem variant võib olla muidugi see, et loetud lugu lihtsalt ei kõneta.
Sotsiaalmeediasse tulekuga kaasneb alati riske, üks neist on see, et organisatsioon ei ole enam ainus, kes oma veebi sisu loob. Antud juhul on siiski tegemist ajalehega, kus ühiselt toodetud sisu on väärtus.
Merje Talvik