Missio kestab

Kui keegi arvab, et kirikutöös ei ole kohta suurüritustel, siis ta eksib. Minu arvates tuleb kiriklikele suurüritustele leida sobiv ajastus ja vorm, siis on loota ka positiivset tulemust.
Olen veendunud, et põhiline misjoniöö toimub ikka inimeselt inimesele igapäevaelus, aga suuremad kokkutulekud ja kuulutuse vormid aitavad inimestevahelist sõnumi jagamist innustada. Missio 2011 näitas, milline on kohalike koguduste valmidus haarata kinni võimalusest ühisel jõul kuulutustööd teha. See oli positiivne edasiminek, eriti rõõmustav oli koostöö kohalike omavalitsustega, mis Läänemaal väga hästi toimis.
Missio 2011 oli avaürituseks Kristuspäevale 28. juulil 2012, mida praegu ette valmistatakse. Kristuspäeva kontseptsioon on pärit Šveitsist. Seda on rakendatud ja edasi arendatud Soomes. Mõlemas riigis on juba aset leidnud kaks üleriigilist sündmust, mida on korraldanud erinevaid kirikuid ja organisatsioone esindavad kristlased.
See on päev, kus kristlased saavad kokku. See on nähtav tunnistus kristlaste ühtsusest ja üksmeelest, elav tunnistus Kristusest meie aja ühiskonnas. Kuigi üritus leiab aset pealinnas, saavad kõik külad ja maakonnad osalemise võimaluse. Selleks valmistame ette järgmise aasta alguses palvuste ja kontsertide kava, millega kutsume kristlasi kokku tulema ja palvetama Kristuspäeva eest, aga ka julgustame võtma vastutust eestpalves oma küla ja maakonna eest. Sel moel areneb ülemaaline palvevõrgustik.
Kristuspäeva ettevalmistust juhib Agape Eesti koostöös Eesti Kirikute Nõukoguga, Eesti Evangeelse Alliansiga ja EELK Misjonikeskusega. Misjonikeskusel on otsene roll ettevalmistavate palveürituste korraldamisel. Haapsalus pühitsetud ja peapiiskopi poolt teele läkitatud misjonilipp rändab kaasa kõigile eelüritustele ja jõuab Kristuspäevaks Tallinna. 
Väga positiivne oleks, kui Kristuspäev ei jääks üksiksündmuseks, vaid aitaks kaasa kristlaste ühtsuse tugevdamisele ja palvevõrgustiku kujunemisele. Loodame, et palvevõrgustik kujuneb elujõuliseks ka pärast seda konkreetset üritust.
Oleme uute eesmärkide ja ülesannetega alustanud kirikuaastat. Õndsusloolised sündmused kirikuaasta ringis algavad jälle algusest, et juhtida ristiinimest elama usus ja lootuses lunastusele Kristuses. Meile on kirikuaasta rütm abiks hingehoiul ja ka misjonitöö tegemisel.
Käesolev nädal tõi kirikukogul arutlusele EELK arengukava muudatused. Muudatuste osas on igati tervitatav EELK Konsistooriumi taotlus toetada senisest rohkem allasutustes tehtavat tööd. Misjonikeskus on rajamise protsessist alates taotlenud seda, et ta allasutusena ei oleks iseseisev organisatsioon, vaid EELK misjonieesmärki realiseeriv tööorgan.
Misjonikeskuse tööd kujundades lähtume põhimõttest, et misjon on kogu kiriku vastutus, mitte ühe misjoniorganisatsiooni olemasolu õigustav tegevus. Arengukava muudatuste protsessis tuli selgelt esile, et jumalateenistuslik elu ja misjon on arenguprotsessi kesksed valdkonnad. Nüüd on antud lootus, ja see tähendab ka vastutuse võtmist, et kirikuvalitsuse huvi ja soov olla mõjutamas misjonitöö arengut saavad lähiaastatel selgemaks.
Misjonikeskus annab oma panuse, et läbirääkimised kulgeks kiriku arengule igati edukaks. Loomulikult on väga teretulnud majanduslike ressursside lisandumine EELK misjonitöö arengusse, sest tööd planeerides oleme ikka järjekindlalt vaadanud, millised on meie rahalised võimalused ja kui palju on meil usku Jumalasse. Jumal on siiani olnud misjonikeskuse vastu armuline ja me saame käesoleva aasta lõpetada tänuliku südamega, misjonitöö toetajad on olnud ustavad. Suur tänu ja Jumal õnnistagu teid!
Advendiaega alustades ja aastat lõpetades mõtlen koos Paulusega: «Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed!» (Rm 11:33)

Leevi Reinaru,
misjonikeskuse juhataja