Miks ma roosipärga palvetan

Kiriku traditsiooni ja Piibli järgi on olemas kolme tüüpi palvet.

Esiteks millegi palumine või tundepalve – palume olukorra muutumist, täname muutuse või juba olemasoleva hea eest või parandame meelt, mis peaks muutma meid endid.
Teiseks peatumine Jumala lähedalolus – palve ilma sõnadeta. Kui mingeid sõnu kasutataksegi, siis nende ülesanne on vaid ühenduse hoidmine ja «paigalpüsimine».
Kolmandaks Jumalaga koos olemine – sisemine tundmine ja rahu. Kordamine on sellise palve väline vorm, mille ülesandeks on rahustamine ja tundetühjuse täitmine.
Roosipärg ongi üks selle kolmanda palvetüübi esindaja. Roosipärg on selgelt maar­jalik palve, kuigi seal on ka usutunnistus, meieisapalve ja ülistus «Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale vaimule».
See, mis teeb sellest palvest just nimelt maarjaliku, on sarnasus neitsi Maarja vaimse eluga. Temagi mõtiskles asjade üle, mis tema ja ta lapse Jeesuse elus ette tulid (Lk 2:19,51). Niisugune mõtisklus või meditatsioon on teatud mõttes selle nägemine ja mõistmine, mis tegelikult on, mitte üksnes selle, mis praegusel ajahetkel on laval, vaid pürgimus mõista kogu näitemängu tervikuna.
Julgen väita, et olen õppinud paari viimase aasta jooksul roosipärga palvetades rohkem vaimsetest asjadest kui kogu kristlaseks olemise ajal kokku (olen olnud aktiivne kristlane umbes 20 aastat, lisaks neli aastat teoloogiaõpinguid).
Margus Heilä

ROOSIPÄRG
Katoliku kirikus räägitakse roosipärja saamise loost järgmist. Neitsi Maarja on öelnud, et iga inglitervituse «Ole tervitatud, Maarja…» palvega kingitakse talle kaunis roos ja iga lõpetatud roosipärja palve teeb talle roosidest krooni.
Katoliku kirik on saanud roosipärja palve praegusel kujul imelisel viisil 1214. aastal, mil jumalaema ilmutas end pühale Dominicusele, õpetades teda roosipärga palvetama. Sellest ajast levis palvus kogu maailmas kiiresti, millega kaasnesid uskumatud imeteod.
Roosipärg, väga traditsiooniline ja sügav palveviis, on mõtisklemine Jeesuse ja Maarja elu 20 erineva sündmuse üle, mida nimetatakse saladusteks. Need on jaotatud neljaks osaks: rõõmurikkad, valgusrikkad, valurikkad ja aurikkad saladused. Iga osa koosneb viiest saladusest. Tavaliselt palvetatakse korraga üks osa. Sel juhul mõtiskletakse esmaspäeval ja laupäeval rõõmurikaste, neljapäeval valgusrikaste, teisipäeval ja reedel valurikaste ning kolmapäeval ja pühapäeval aurikaste saladuste üle.
Roosipärg on kahe palve ühendus: hääle- ja mõttepalve, mis loetakse palvehelmeste abil.
Allikas: www.katoliku.ee ; www.neitsimaarja.ee