Ja juttu jätkub kauemaks: rektori kt Randar Tasmuth, peapiiskop emeeritus Kuno Pajula ja Usuteaduse Instituudi 60. aastapäevaks Saksamaalt kohale tulnud Paul-Gerhard von Hoerschelmann, pastoraalseminari rajaja.

Usuteaduse Instituuti (UI) on kandnud «ennastsalgavad õppejõud ja samuti julged noored ja keskealised õppijad, kes olid nõus valmistuma elukutseks, millel vastaste silmis polnud mingisugust tulevikku». Nii on kirjutanud dr Voldemar Ilja UI juubelialbumis 1996. aastal.

Seda mõtet kinnitas instituudi 60. aastapäeva aktusel 4. mail kõnelenud peapiiskop Andres Põder, sama kooli vilistlane: «Kas oskame õigesti hinnata tõsiasja, et ajal, kui riik oli monopoliseerinud hariduse ja teinud sellest oma ideoloogia tööriista, tegutses instituudi näol hoopis teisest maailmast pärinev ja kõnelev kõrgkool?

See oli kogu ühiskonnale majakaks katakombis. Oli magnet neile, kes otsisid alternatiivi. Paljud sisemiselt vabad ja loomingulised inimesed leidsid üles tee Jumala auditooriumisse. Instituut on oluliselt mõjutanud kogu Eesti kultuuri.»

Pea kogu pika päeva võttis UI aastapäevapidustustest osa Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, avaldades sellega austust koolile, mis on olnud peapiiskopi sõnul taasiseseisvunud Eestis «Tartu ülikooli usuteaduskonna ämmaemand». Rektor Aaviksoo tunnustas instituuti selle eest, et ta 1946. aastal täitis luterliku kiriku toel «selle augu, mille nõukogude võim jättis terviklikku kõrgharidusse».

Ülikooli ja instituudi koostööle mõeldes avaldas rektor veendumust, et «meil on väga palju ühiseid eesmärke, mis me oleme endale seadnud, teenides oma rahvast, teadmisi, kirikut ja Jumalat nii, nagu me ise seda oskame ja õigeks peame».

1971. aastal UI 25. aastapäeva kõne pidanud kirikuloo professor Hillar Põld nimetab «kolme vaala», millel instituut on püsinud: TÜ usuteaduskonna õigusjärglus; kõrgema teoloogilise hariduse andmine ja kodumaa kirikuloo uurimine; EELK ülalpidamisel olemine.

Kui üks tugipunktidest on tänaseks seoses TÜ usuteaduskonna taastamisega mittevajalikuks osutunud, siis kaks on jäänud. Kirik peab oluliseks ise vaimulike kaadri ja kiriku töötegijate koolitamist. Peapiiskop kinnitas aktusekõnes, «et luterlikul kirikul pole olnud armsamat last kui Usuteaduse Instituut».

Sõjajärgsest kitsikusest kuni taas iseseisva Eestini paikneti vanas majas Toomkiriku taga koos kirikuvalitsusega. Viimased 10 aastat on instituut töötanud all-linnas Pühavaimu tänavas oma majas.

Sinna oodati kahel päeval ka instituudi 60. sünnipäevale tulijaid. Neljapäeva keskpäeval alustati tänujumalateenistusega Püha Vaimu kirikus, kus jutlustas prof Otto Kaiser Marburgi ülikoolist. Aktusel jagati tunnustust ja aumärke ning konverentsil kõneldi UI ajaloost. Õhtul kuulati Toomkirikus kontserti ja lõpetati päev õhtupalvusega vanas instituudi kodus Kiriku tänav 8.

Reedene päev oli pühendatud piibliteaduste konverentsile. Laupäeval avati Rapla kalmistul mälestussammas prof Evald Saagile.

Tallinnas olles leidsin end mõtlemast instituudi vilistlastele, keda oli aastapäevale tulnud vähe. Aga küllap hoiavad nad oma alma mater’it südames ega hooli välisest. Sestap olid nad ehk pidanud olulisemaks neil päevil oma koguduse juures viibida.

Sirje Semm

EELK autasud

EELK Konsistooriumi otsusega 2. maist

anti EELK titulaarpraosti aunimetus õp emer dr Voldemar Iljale ja õp emer Paul-Gerhard von Hoerschelmannile;

anti EELK Teeneteristi II järk õp dr Kalle Kasemaale, õp dr Randar Tasmuthile ja õp emer dr Toomas Paulile;

anti EELK Teeneteristi III järk mag theol Elmi-Johanna Patale;

anti EELK aukiri teenete eest EELK Usuteaduse Instituudi õppejõuna praost emer mag Harri Reinule;

anti EELK aukiri suure panuse eest EELK Usuteaduse Instituudi töötingimuste kindlustamisel, uue hoone rajamisel ning jooksva töö toetamisel dr Risto Cantellile, Henning Kramerile ja dr Wilhelm Poserile;

anti EELK aukiri teenete eest EELK Usuteaduse Instituudi taasrajamisel ja suure panuse eest kogu kiriku haridus- ja koolitustöö korraldamisel taasiseseisvunud Eestis Seppo Alaja perekonnale;

anti EELK aukiri suure panuse eest EELK Usuteaduse Instituudi töötingimuste kindlustamisel ning uue hoone rajamisel Mati Maanasele ja Gustav Kivirannale;

anti EELK aukiri suure panuse eest EELK Usuteaduse Instituudi töö korraldamisel Tiit Kaarlõpile ja Aarno Lahtinenile.