Lugemisaasta veedame koos Piiblit lugedes

Peapiiskop Andres Põder kutsus Eesti Vabariigi 92. aastapäeva jumalateenistusel peetud jutluses üles lugemisaastal Piiblit lugema.
«Meie vabadusankur on Jumala sõnas, kristlikes väärtustes ja tões. Luuletaja sõnul algab kiri kirikust ja rahvas raamatust! Tehkem tänavusel lugemisaastal lahti oma piibliraamat, andkem talle hääl ja avagem talle süda,» kõneles peapiiskop Põder. «Nõnda austame ka oma riigi rajajaid ja jätkame nende tööd.»
Maarahva lugemislauale jõudis eestikeelne Piibel kolm sajandit tagasi. 1739. aastal tõlkis püha raamatu Jüri koguduse pastor Anton Thor Helle.
Taasiseseisvunud Eestis on jõutud neljanda piiblitõlkeni. 1991. aastal tööd alustanud piiblitõlke komisjon võttis Uue Testamendi aluseks 1989. aastal Uku Masingu ja Toomas Pauli tõlke. Vana Testamendi alusena kasutati Endel Kõpu tõlget 1968. aastast. Valminud piiblitõlge ilmus Eesti Piibliseltsi väljaandes 1997. aastal ja seda trükiti 20 000 eksemplari. Hiljem on ilmunud ka kordustrükid.
2009. aasta lõpuks oli Piibel kas täielikult või osaliselt avaldatud maailmas kõneldavas 2508 keeles. Keskmiselt kulub kogu Piibli tõlkimisele 12 aastat.
Käesoleva lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Pealegi on lugemine üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest – raamatukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi.
Eesti Kiriku juhtkirjas 13. jaanuaril kirjutab assessor Tiit Salumäe samuti alanud lugemisaastast ja soovitab kogudustes korraldada üritusi, kus loetakse häid vaimulikke raamatuid või korraldatakse raamatuõhtuid. Haapsalu koguduses on ees Piibli lugemine, mis algab 30. aprillil.
Ja miks mitte koguduses kokku tulla ka Eesti Kiriku lugemiseks ja loetu üle arutlemiseks.
Sirje Semm