Kus kaks või kolm koos on

Eile pidas oma viimase istungjärgu EELK Kirikukogu XXVI koosseis. Teatavasti kestavad ühe koosseisu volitused neli aastat. Seniste seaduste kohaselt kuulusid kirikukogusse igast praostkonnast praost ja kolm saadikut, nende hulgas kindlasti üks ilmik ja üks vaimulik, lisaks piiskopid, konsistooriumi liikmed, Vaimulike Konverentsi, Usuteaduse Instituudi ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna esindajad, Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja ja kaks esindajat välis-eesti kirikust – kokku 62 liiget.

Kirikukogu on kiriku terviklikkust ja kokkukuuluvust tagav kõrgeim esinduskogu, kelle otsused on põhikirja kohaselt kohustuslikud kogu kirikule. Mõistes kirikut Kristuse ihu ja pühade osadusena, võime kirikukogus näha Kristuse enda ligiolu väljendust: on ta ju tõotanud olla seal, kus kaks või kolm tema nimel koos on (Mt 18:20). Kui kahe ja kolmekesi võime Kristusest ka valesti aru saada, siis seda kindlamalt maksab uskuda Jumala juhtimist olukorras, kus on koos kogu kiriku esindus. Tegutseda palvemeeles ja Kristuse nimel kiriku käekäigu heaks – see on  kirikukogu suur ja vastutusrikas ülesanne! Kuidas on see  õnnestunud?

Vaadates tagasi möödunud neljale aastale, tahan väljendada heameelt ja tänu suure töö eest, mida kirikukogu liikmed on ära teinud. Istungjärke peeti kaksteist, kokku 16 päeval. Koos käidi innu ja kohusetundega. Neid, kes võtsid osa kõigist selle perioodi  istungitest, oli 15. Neid, kellel jäi puudu 1–2 korda, oli üle kahekümne. Tuleb arvestada, et selle ajal jooksul osa liikmeskonnast ka vahetus. Puudumisi jäi ligilähedaselt 10% ümber. See on päris vähe. Tööpäeviti üle maa kokku sõita pole tänast elutempot arvestades lihtne ülesanne. Kirikukogu liikmete pühendumine on olnud ilmne. Kirikukogu istungite töö vormiline ja sisuline kvaliteet on kogu aeg paranenud.

Mis siis ära tehti? Lisaks iga-aastasele kohustusele võtta vastu eelarve ja kinnitada majandus- ja tegevusaruanne menetleti terve rida seadusi, langetati otsuseid. Kiriku organisatsioonide ja allasutuste põhikirjad viidi vastavusse muutunud riikliku seadusega, EELK Siberis olevatele kogudustele anti iseseisva kiriku staatus,  kiideti heaks sõprusleping Põhja-Elbe kirikuga, valiti uus peapiiskop ja konsistooriumi koosseis, võeti vastu avalikke pöördumisi. Suurimaks ja tähtsamaks ülesandeks möödunud koosseisule sai EELK uue põhikirja vastuvõtmine ja ning sellest tulenevalt uue kirikuseadustiku menetlemine. Need otsustused mõjutavad meie kiriku elu aastateks.

Tahan siinkohal juhtida tähelepanu asjaolule, et kirikukogu töö ja kirikuseadus saab oma tähenduse ja kaalu esmajoones seeläbi, et kiriku liikmeskond seda tunnustab ja aktsepteerib. Kirik on usklike vabatahtlik ühendus ja kirikuseadus koostöö kokkulepe. Selle kehtivust ei taga prokuröri järelevalve ega ka kirikukari, vaid esmajoones armastus, usk ja ustavus – teadmine, et oleme kutsutud tegutsema koos Kristuse nimel. Olgu need kirikuliikme kohustused, majandus- ja kaadriküsimused, õpetus või liturgia – kiriku ühtsus ja vastastikune armastus kohustab meid kinni pidama ühiselt heaks kiidetud normidest.

Sama tähtis kui toetus kirikukogu otsuste elluviimisele on osalemine nende kujundamisel. Meie kiriku episkopaal-sinodaalne ülesehitus annab selleks laialdased võimalused. Valides usaldusisikuid  ja avaldades arvamust olulisemate eelnõude kohta,  saab iga kiriku liige kirikukogu töös kaasa rääkida. Esmajoones kutsun aga üles palvetama kirikukogu töö ja liikmete pärast, et Jumal annaks tarkust, jõudu, Püha Vaimu juhtimist ja väge.

Peatselt, novembri lõpul tuleb kokku uus, uue põhikirja alusel moodustatud kirikukogu koosseis. Suur osa senisest liikmetest jätkab, võttes kaasa oma kogemuse. Lisandub rida uusi, kellel kindlasti on ka värskeid ideid.  Ees seisab hulk ülesandeid: tuleb valida konsistooriumi koosseis, kiriku komisjonide ja nõukogude liikmed, lahendada kiriku ees seisvaid probleeme, kavandada tulevikku. Oluline on, et kirikukogu ja tema otsused ei jääks koguduste ja koguduseliikmete jaoks kõrgeks ega kaugeks. Kirikukogu liikmed peaksid tundma endi taga kaaskristlaste ootust ja toetust. See on võimalik, kui ollakse koos Kristuse nimel ka kahe ja kolmekesi, kui usutakse, et Kristus on kogu oma rahvaga. Siis elab kirik.

Andres Põder,
peapiiskop