Kui vana on Tartu Maarja kogudus?

Eelmisel nädalal võis Eesti Kiriku esiküljelt lugeda, et Tartu Maarja kogudus saab kümmekonna aasta pärast tuhandeaastaseks. Tegemist on kindlasti näpuveaga, mille eest olen toimetusele tänulik, sest see annab hea põhjuse arutlemiseks Tartu Maarja koguduse vanuse üle.
Koguduse pitsat kannab aastaarvu 1224. See oli aasta, mil sakslased, latgalid ja liivlased vallutasid Tartu linnuse ja piiskop Hermann tõi Tartusse oma piiskopitooli. Hiljemalt samal ajal ehk 13. sajandi esimesel poolel asus kirik praeguse Jaani kiriku kohal. Tegemist oli Tartu kihelkonnakirikuga ehk eestikeelse koguduse kirikuga.
Veidi hiljem, 13. sajandi teisel poolel hakati Tartusse ehitama toomkirikut, mis pärast reformatsiooni jäi tühjaks ning hakkas lagunema. Sellest on praeguseni säilinud varemed.
14. sajandil ehitati Tartu saksa kogudusele eraldi Maarja kirik, mida 17. sajandil kasutasid Rootsi garnison, Tartu ülikool, jesuiidid, rootsi-soome kogudus. Järgneval sajandil sai kirik korduvalt kannatada, kuni jäi päris varemetesse ning lammutati 19. sajandi alguses seoses Tartu ülikooli peahoone ehitusega.
Tõenäoliselt 14. sajandil ehitati Tartusse ka Jakobi kirik, mis läks frantsisklaste kloostri kätte ning mille rootslased 1625. aastal lammutasid. Praegu meenutab kirikut üksnes Jakobi tänava nimi.
Veel asus katolikuaegses Tartus Püha Vaimu kirik, mis kuulus hospidalile ning hiljem tsistertslaste kloostrile. Alates 16. sajandist kasutati Püha Vaimu kirikut aidana ning see hoone lammutati 1890. aastal.
Pärast Põhjasõda jäi Tartust vähe järele ning 19. sajandi alguses oli Tartus ainult üks luterlik kirik: Jaani kirik, mis tegutses paralleelselt eesti ja saksa keeles. Kui kahe kogukonna vahel tekkisid pinged ja arvukam eestikeelne osa otsustas eralduda, seostas tollane kirikuõpetaja Ludwig Wilhelm Moritz eesti kogudust vana Maarja kirikuga, mille varemete lammutamist tartlased ju hästi mäletasid.
Uus kihelkonnakirik pühitseti 1842. aastal Maarja kirikuks. Sellega oli Jaani koguduse eestikeelne osa omaette koguduse saanud. Kes tahab, võib seda lugeda praeguse Maarja koguduse sünnipäevaks ja tuleval kolmekuningapäeval 172. aastapäeva pidada.
Läbinisti vale pole ju oodata kümmekonna aasta pärast koguduse 800. aastapäeva, aga sel juhul võiksid samasugust aastapäeva pidada ka Tartu Peetri ja Tartu Pauluse kogudus, mis vastavalt 1869 ja 1910 on eraldunud Maarja kogudusest. Oli ju linna osakond Maar­ja koguduse juures samuti algusest peale olemas. Ja kelle uhkus lubab, võib 2030. aastal tõepoolest koguduse tuhandendat aastapäeva pühitseda, sest pärast 1030. aasta vallutust ehitas ka Jaroslav Tark siia kiriku, küll Jüri-nimelise jumalakoja, aga head sõnumit Jee­susest Kristusest on siin tõepoolest kuulutatud juba väga pikka aega. Ja kes teab, võib-olla kauemgi …

Kristjan Luhamets