Koolitarkus ei ole elutarkus

Kas te teate, mida tähendab integraal või relatsioon?
Kui teil on kooli lõpetamisest möödas näiteks enam kui paarkümmend aastat ja teil mitte kordagi elus pole vaja läinud leida integraali, mida te ometi usinasti koolis õppisite, siis olete tühja õppinud, nendite. On hea, et mäletate veel olulisemat SI-süsteemist ning teate, et elektrivoolu tugevuse näitaja on amper ning köögis koogi jaoks aineid kaussi segades teate detsi- ja dekaliitril vahet teha.
Koolide ainekavad on mahukad. Oma 8. klassis käiva tütre õpikuid ja töövihikuid vaadates imestan tihti, kas selles eas laps ka mõistab ja aru saab kõigest sellest, mida õppeprogramm temalt nõuab. Kohusetundlikumad ja parema mäluga lapsed suudavad teksti meelde jätta, aga mitte lõpuni aru saada. Arusaamine tuleb koos aru ja eaga. Nõrgemad loobuvad õppimast, jätavad kooliskäimise või lähevad teosammul edasi klassikursust korrates. Positiivsed või negatiivsed hinded panevad lapsed paika eas, kus kõik peaks olema avatud arengule.
Õppimiserõõmust või -vabadusest pole midagi rääkida. Hingehoiuveergudes tänase lehe 6. leheküljel kirjutab Kadri Ugur: «Laseks ehk lapsel õppida ja õpetajal õpetada. Ausalt, rõõmsalt ja huviga.»
Ellujäämisoskused (kuidas toime tulla karmi turumajandusega) jäävad koolis omandamata, sest neid ei õpetata. Elu püsiväärtusi, õigeid hoiakuid, kultuursust, aegade lugu seostatuna kristliku kultuuritraditsiooniga koolis peljatakse.
Ja siis tuleb Maausuliste Saarepealne Koda (vist Saaremaalt Leisi vallast?) ja pahandab, et Kuressaares on gümnaasiumis kaplan tööle võetud. Riik ei tohi eelistada ühtegi usku teisele – viitavad nad põhiseadusele. Ma ei ole küll kursis vastse kaplani ametijuhendiga, aga ma millegipärast ei usu, et ta oleks tööle võetud lapsi usku pöörama, ehk rohkem ikka hingetoeks ja abiks koolistressis õpilastele.
Miks ei ole ma aga näinud maausuliste positiivset programmi hariduse paremaks muutmisel, vaid kuulen ainult nende protesti? Sellega ei aita küll kuidagi meie koolilapsi integratsioonil ellu.
Integratsioon: ühendamine, ühtlustumine, isiksuse vastuoludeta sulandumine ühiskonda; mat integraali leidmine.
Sirje Semm, peatoimetaja