Kolga-Jaanis tähistati järjepidevuse ja elujõu aastapäeva

1988. aasta mai lõpul muinsuskaitse seltsi ettevõtmisel püstitatud Villem Reimani ausamba juures võtsid laupäeval sõna toonased vabadusvõitlejad, tänased tuntud poliitikud Mart Laar ja Trivimi Velliste, vallavanem Kalevi Kaur ja Leo Annuk muinsuskaitse seltsist.
Mart Laar meenutas 20 aasta eest Tartus peetud muinsuskaitsepäevi, kus meie rahvusvärvid lehvisid kolme eraldi kangana. «Selle monumendi avamisega seoses sai Kolga-Jaanist esimene koht Eestis, kus sinimustvalge – ühe lipuna, mitte kolme eraldi kangana – lehvis uhkelt täies hiilguses. Kogu üritus oli suur sinimustvalge pidu,» meenutas Laar päeva, mil kirikuesine plats oli rahvast tulvil.
Pärast seda toodi paljudes Eesti paikades välja rahvuslipp, ehkki võimud seda igati takistada püüdsid. «Villem Reimani monumendi avamine ja rahvuslippude väljatoomine oli julge ja tähendusrikas samm, oleme tänulikud nende ees, kelle abiga see teoks sai, tänulikud selle põlvkonna kasvatamise eest, kes monumendi teoks tegid,» sõnas Laar.

Reiman eeskujuks ka tänapäeval
Trivimi Velliste tuletas meelde 20 aasta taguseid unistusi ja tõotusi elada igati väärikalt, kui saame ükskord päris vabaks. Nüüd on tema sõnul välist sära saavutatud omajagu. «Kuid küsigem, kas meil on nii palju sõprust ja armastust, kui me siis lootsime. Küsigem, kas meil on nii palju hingerahu,» toonitas Trivimi Velliste.
Viljandimaal 1861. aastal sündinud Villem Reiman lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna ja asus 1889. aastal Kolga-Jaani koguduse õpetaja asetäitjaks, 1890. aastal valiti mõisniku vastuseisust hoolimata esimeseks eestlasest kirikuõpetajaks. Piiritu truudus oma maale ja rahvale ning aateline vaimuvõitlus eestlaste vabaks rahvaks saamise suunas sai alguse juba Reimani nooruspäevil.
Üliõpilasena osales ta 4. juunil 1884 Otepääl sinimustvalge lipu pühitsemisel. See sündmus ja Eesti Üliõpilaste Seltsi sõbrad ning aatekaaslased kujundasid Reimani kogu edasise elu sisu. Sõnavõttudes ja kirjutistes kutsus Reiman eesti keelt väärtustama, nimetades seda eestluse elujõu allikaks.
Eesti suurim poliitik Jaan Tõnisson pidas Villem Reimani oma mentoriks ja vaimseks isaks. Reiman on eeskujuks ka nooremale põlvkonnale. Tarvo Siilaberg, Villem Reimani kolleegiumi liige, meenutas oma sõnavõtus, millist mõju avaldasid temale 20 aastat tagasi toimunud sündmused.

140 aastat järjepidevust
Laupäeval tähistati ka kiriku koori 140. aastapäeva. 1868. aastal kohaliku kooliõpetaja Jaan Rümmeli asutatud kogudusekoor on tegevust katkestamata laulnud läbi kolme sajandi. Koor osales Tartus esimesel üldlaulupeol ja võitis 1887. aastal Tartus rahvapeol I auhinna. Tegutsetud on katkestusteta, ehkki on olnud nii paremaid kui ka halvemaid aegu. Nüüdseks on kooris 31 aktiivset lauljat. Koorijuht Mari Tooming, kes peab oma eelkäijate traditsiooni kohaselt ka koguduse organisti ametit, kasvatab uut lauljate põlvkonda, juhendades lisaks koguduse laste muusikatööd. «Kogudus on muusikatööd alati  väga oluliseks pidanud,» ütles Mari Tooming. «Traditsioon on muutunud väärtuseks omaette ja paneb koorile ka kohustuse mitte väsida, mitte tüdida.»
Pidulikul jumalateenistusel Kolga-Jaanis, kus teenisid õpetaja Ants Tooming, Tallinna praost Jaan Tammsalu ja Viljandi abipraosti kt Hedi Vilumaa, mõeldi sel laupäeval ennekõike järjepidevusele ja vajadusele ühte hoida, et kestaksid nii aated kui teotahe.

Lea Jürgenstein