Kohtumine aasta tähtsamal sündmusel
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 24. jaanuar 2007 Nr 4 /
Anna-Liisa Vaher (26) on üks enam kui sajast vaimulikust, kes selle nädala kolmel esimesel päeval olid koos Vaimulike Konverentsil.
Noore diakoni jaoks on seekordne konverents oluline, sest kahest eelmisest (Taageperas, Võrus) võttis ta osa n-ö vaatlejana, mitte otsustajana. 2005. aastal Tartu ülikooli usuteaduskonda lõpetades esitas Anna-Liisa Vaher bakalaureusetööna uurimuse Eesti-aegsetest usuteadlaste konverentsidest aastatel 1921–1940. Sestap teab ta öelda, et «mitte midagi uut pole siin taeva all».
Toonased arutelu all olnud teemad sarnanevad tänastega: liturgia üle peeti tuliseid vaidlusi. August Arumäe kirjutab oma mälestustes «Hiiobi õnnistus», et uus agenda võeti usuteadlaste konverentsil vastu pärast kolmandat lugemist aasta-paar enne sõda ja esitati Kirikupäevale kinnitamiseks.
«Peamiselt peeti usuteadlaste konverentse Tartus ja need kestsid ajaliselt pikemalt. Tartlaste kõnepruugis oli see «must nädal» – linn talaarides mehi täis,» ütles Anna-Liisa Vaher. «Sel aastal on ka Audrus planeeritud esmakordselt pikem koosolemine, kolmepäevane konverents.»
Tihedad päevad
Kui me läinud nädalal vestlesime, ütles Anna-Liisa Vaher, et läheb Audrusse heade ootustega. «Eelmiste konverentside kogemused on minu jaoks olnud väga positiivsed. Olen tulnud tagasi alati heade emotsioonidega ja innustunult. Minu jaoks on see suur elamus, kui saame kõik vaimulikena koos olla, kõvasti tööd teha, üksteist üle hulga aja näha. Tekib selline mõnus ühtekuuluvustunne,» selgitas noor diakon varemkogetut.
Konverentsile sõitis Anna-Liisa Vaher Tarvastust, oma teenimispaigast, vastostetud pruugitud rohelise Wolksvagen Golfiga. EELK toetusfondist anti talle kui noorele maale teenima asunud vaimulikule tagastamata toetust 15 000 krooni. «Vald lisas omalt poolt kogudusele sama summa, nii saingi auto ostetud,» on Anna-Liisa Vaher siiralt tänulik Tarvastu vallale.
Ega maal ilma autota kaugele jõua. Kuigi Anna-Liisa elukoht – suur kahekorruseline pastoraat asub kirikust teisel pool maanteed, on diakonil tarvis jõuda lähedalasuvasse Mustla linna Tarvastu Muuseumi Sõprade Seltsi üritustele, näiteringi, mulgi keele ringi, ühel päeval kooli 3. ja 1. klassi laste usuõpetuse tundi, alaealiste komisjoni, Tarvastu erihooldekodusse ja Kärstna hooldekodusse, kodukülastusi tegema ja ametitalitusi korraldama. Reporteritöö kogemus Eesti Kirikus lubas Anna-Liisal anda asjatundlikku abi ka valla juubelilehe väljaandmisel.
Ise tehtud, hästi tehtud
7. septembril Tarvastu kirikus diakoniks ordineeritud ja samas koguduse teenistusse seatud Anna-Liisa Vaher on viis kuud toimetanud sellise tempo ja aktiivsusega, et tundub seal elanud olevat juba viis aastat. Küla ja kogudus on ta omaks võtnud. Et kõigega toime tulla, oleks hädasti vaja kirikumeest appi. Sügisel tehti soomlaste eestvedamisel talvepuud valmis. Eks maja kütmine ole omaette tegevus, mis aega ja pühendumist tahab. Pastoraadis on keskküte, katlamaja asub kõrvalhoones ja majja soojasaamine on omaette rituaal, mis kordub päevast päeva. Õnneks on soe talv soosinud habrast diakonit lumerookimisest.
Siis vajab hoolt Tarvastu pastoraadi «farm»: koer ja kutsikad, kaks kassi, kellest üks elas oma perenaisega koos juba ülikooliajal. «Kui mul endale pole aega süüa teha, siis loomi ei saa ju söömata jätta: pada tuleb tulel hoida,» ütles pastoraadi perenaine.
Kiriku koristamist ja kantseleitööd pole samuti kellelegi delegeerida. Ikka tuleb ise kõigega toime tulla. Kas üsna tavapärane pilt ühest maapastorist? No jaa, pühapäevased jumalateenistused, matused ja muu kirikuõpetaja ametiga kaasaskäiv kipub kõige kõrvalise üleslugemise korral hoopis ununema.
Anna-Liisa Vaher lõpetas 2006. aastal pastoraalseminari 11. lennu. Tema lähimaiks sõpradeks jäävad sama lennu lõpetajad. Raino Kubjas on Laiuse ja Kristjan Luhamets Kambja koguduse õpetaja, Kaisa Kirikal seatakse koguduse õpetajaks Nõval ja Noarootsis 3. veebruaril, Meelis Rosma teenib kaplanina kaitseväes, Tauno Toompuu diakonina Simuna kogudust, diakon Tõnu Veimer on palunud ennast reservi arvata ja teoloogiadoktor Riho Saard eelistab õpetajaordinatsioonile raamatuid kirjutada ja teha õppejõutööd teoloogistes õppeasutustes.
Sirje Semm