Kirikuid remonditakse riigi toel
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Arvamus / Number: 17. oktoober 2007 Nr 40 /
Muinsuskaitseameti projekt «Pühakodade säilitamine ja areng» loodi neli aastat tagasi eesmärgiga toetada pühakodade kui Eesti kultuuri- ja kunstiajaloolise pärandi olulise osa säilimist. Programmi raames on toetust antud ka oreli ja sisustuse tarvis.
Aastatel 2004–2006 on programmi rahastatud kokku 46,8 miljoni krooni ulatuses. 2007. aastal eraldati pühakodade programmile 14,3 miljonit krooni, millest 4,05 miljonit krooni moodustasid sihtotstarbelised toetused.
Programmi realiseerimises on tekkinud oluline mahajäämus, sest vabariigi valitsuse poolt heaks kiidetud kava kohaselt lubatud iga-aastane toetus 63 miljonit krooni on siiani saamata.
Raha taotlemise pikk protsess
Hoolimata rahanappusest on usinad taotlejad siiski projekti toetusel üht-teist ära teha saanud. Näiteks sai käesoleval aastal projekti kaudu raha kiriku katuse remontimiseks Varstu valla Roosa Jakobi kirik. Katuse restaureerimistööde toetamiseks on kirikule aastatel 2005–2007 eraldatud kokku 894 000 krooni, mis paraku küll ei kata kogu katuse paigaldamist – ehituseks kuluv summa ulatub üle miljoni krooni. AS Kurmiku projektijuhi Andres Rannametsa sõnul ei jäta firma tööd siiski pooleli: «Ega me katust pooleli jätta saa. Lõpetame ikka ära ja anname võimaluse ülejäänud raha tagantjärele maksta.» Rannametsa hinnangul peaks töödega paari nädala pärast lõpule jõudma.
Roosa Jakobi kirik on ehitatud 1893. aastal. See on üks Eesti kaunimaid pühakodasid, ehitatud maakivist ja punastest tellistest. Seest on kirik väike ja hubane, palju on puitdetaile. Kirikus on unikaalne altarimaal «Päästev Kristus», mille kinkis kogudusele kohalik mõisnik. Kirikus on ka vendade Kriisade esimene orel, mis on ehitatud proovitööna, kuid kõlab suurepäraselt, kuid vajab kapitaalremonti.
«Nüüd on ju 2008. aasta toetused tehtud ja kuni veebruari alguseni saab esitada taotlusi 2009. aastaks,» lausub Roosa koguduse hooldajaõpetaja Toivo Hollo. «Võrumaal oli kaks kirikut – Roosa ja Pindi kõige õnnetumas olukorras ja nii neile jagati.» Toivo Hollo on Vastseliina koguduse õpetaja ning raha taotlenud ka sealse kiriku remondiks, kuid talle on ikka öeldud, et teised kirikud on halvemas seisus.
Kui 2005. aasta sügisel tuli Võrumaale uus muinsuskaitse vaneminspektor Triin Vissel ja külastas koos muinsuskaitseameti töötajatega, eesotsas Ülo Puustakuga ka Vastseliina kirikut, näitas õpetaja Hollo, et katuse valesti valtsitud neelukohad jooksevad läbi, ning lisas, et on juba kaheksa aastat taotlenud raha neelukohtade remondiks. «Siis öeldi, et lisaeelarve on tulemas ja olukord on tõesti avariiline. Soovitati teha taotlus, et ehk läheb asi läbi. Nii saimegi 2006. aastaks Vastseliina kirikule ühe neelukoha väljavahetamiseks raha. Kõige hullem koht on nüüd uuesti tehtud ja peab,» kirjeldab Hollo pikaajalist rahataotlemist.
Kuu aega tagasi sai programmi toetusel taastatud Viru-Jakobi kiriku tornikiiver, mida katab nüüd uhke rootsipunane katus. Uue tornikiivri katmine haavakimmidega võttis aega kaks aastat ja läks maksma 1,8 miljonit krooni. Sellest summast kümnendiku pidi kogudus ise välja käima. Käesoleval aastal said pühakodade programmist toetust 16 luteri kirikut.
Toetus kirikutele suureneb
Kultuuriminister Laine Jänes on varem Eesti Kirikule kinnitanud, et kultuuriministeeriumi soov on kasvatada riigieelarvelisi summasid pühakodade ja kirikute restaureerimiseks juba 2008. aastast 100 miljoni kroonini, millest 40 miljonit jääks jagada juhtnõukogu poolt väiksemate kirikute remondiks ja ülejäänud summa oleks suunatud suurtele regionaalse tähtsusega kirikutele, mis on välja toodud ka koalitsioonilepingus (EK 23.05.07).
Praeguse seisuga on kultuuriministeerium käesoleva aasta lisaeelarve ja tuleva aasta riigieelarve eelnõusse planeerinud 68,13 miljonit krooni. Ministeeriumi pressiesindaja Katrin Arvisto sõnul on muinsuskaitseameti pühakodade programmile plaanis tuleval aastal anda 28 miljonit krooni ning selle summa jaotuse otsustab programmi juhtnõukogu.
Otse ministeeriumi 2008. aasta eelarvest saavad kirikud plaanide kohaselt 29,5 miljonit krooni. Riikliku pühakodade programmi eelarvest võivad toetusi taotleda kõikide konfessioonide kõik pühakojad. Pühakodade eelarve jaguneb investeeringute pooleks, millest toetatakse pühakodade restaureerimist, uuringute ja projektide koostamist ja piksekaitsete ning valve- ja tuletõrjesignalisatsioonide paigaldamist.
Alamprogrammide poole pealt toetatakse teaduslikke uuringuid, kirikute sisustuse restaureerimist ja konserveerimist, orelite passistamist ja restaureerimist, kirikuaedade korrastamist, kirikuteemaliste trükiste (nt sari «Eesti kirikud» («Kaarma kirik», «Tallinna Kaarli kirik»), «Kirikute hooldusraamat», «Jõelähtme kiriku kroonika» jne) väljaandmist.
Merje Mänd
