Tartu Pauluse kogudus rõõmustab kirikuhuvilisi samuti otstarbeka ja oma ülesandeid täitva kodulehega. Menüü: teenistused, nädala kava, kontaktid, tööharud, töötegijad, pildigalerii, õpetuslik alus, talitused, ajalugu.

On, millest teada anda, selgitatakse jumalateenistuse sisulist poolt. Aga kui juba, võiks selgituse lisada ka talitustele. Juba esilehelt saab teada, mis lähiajal kirikus toimub, kuhu osalema kutsutakse. Näha saab 21. mail toimunud leeriõnnistamise pilte.Heal tasemel traditsioone

 

Mis aga segadust tekitab, on vasakus tulbas paiknevad uudised. Tore on ju teada, et 14. aprillil oli kiriku taastamise konverents või et raamatupood on taas avatud. Neis, kes koguduses toimuvaga kursis ei ole, tekitab esitatu segadust – vaja oleks kindlasti lisada aastaarv.

Möödunud detsembris uuendas oma kodulehe Tartu Ülikooli-Jaani kogudus. Meeldiva kujundusega koduleht kajastabki kiriku ajalugu: kokkuvõtte on kirjutanud kunstiajaloolane Kaur Alttoa, lisaks on ülevaade restaureerimisest, eraldi välja toodud olulised daatumid. Lühidalt on juttu terrakotaskulptuuridest, kodulehte ilmestavad head fotod.

Saame teada, et pühapäeviti toimuvad kirikus jumalateenistused, ent leerikoolist ja sagedastest kontsertidest ei leia sõnagi. Loodetavasti võetakse kodulehega edasi töötada ja uuendada muutuva infoga.

Väärika ja pika ajalooga Vigala kogudus on kodulehe teinud soliidse ja traditsioonilise, tumedatoonilise tuhmrohelise raamistusega. Menüü sisaldab jaotuse: teated, jutlus, ajalugu, lapsed, leeritöö, hingehoid, Vigala surnuaed, pildigalerii, kontakt. Värsked teated kõigile teada, taevaminemispüha jutlus lugeda, kirikut ja kirikaeda näitavad pildid kaeda – kõik oluline tublil keskmisel tasemel.

Uudset lähenemist

Uudsema kujundusega on Viimsi koguduse koduleht, kasutatud on kristlikke sümboleid ja mahedat helelilla värvust. Menüü paigutus on ebatraditsiooniline, uudset lähenemist pakuvad ka nimetused: ootame sind (kuidas tulla, teenistused, leeritunnid, pühapäevakool), info (uudised, kalender, annetajad), kirik ja kogudus (meie kogudus, kirik, vaimulikud).

Lehe servast leiab lisaks järgmise jaotuse: kiriku kantselei; tahaksid aidata, kasulik olla; kirjuta meile. Viimane avab meile kirjablanketi, kuhu oma sõnum toksida. Huviline mõndagi teada kogudusest, kiriku valmimisest, kuna jumalteenistusele või leerikooli minna, ent alajaotus kalender on veel tühi – ka see ootab kasutuselevõttu.

Kiitust asutustele

Veel leian EELK kogudustest viida oma kodulehele Võnnult, aga praegu see ei avane. Loodetavasti peatselt. Tean, et lähiajal astub kodulehte omavate koguduste ringi ka Pärnu-Jakobi, see ootab veel lülitamist üldisesse süsteemi. Jõudsat toimetamist neile!

Oma kodulehte hoiavad internetis üleval ka kirikuga seotud asutused: Usuteaduse Instituut (www.eelk.ee/ui), Tallinna diakooniahaigla (www.

diakooniahaigla.ee), Misjonikeskus (www.eelk.ee/mk), Laste- ja Noorsootöö Ühendus (www.eelk.ee/lny) ning ajaleht Eesti Kirik (www.eestikirik.ee). Kodulehekülg on ka osaühingul Kiriku Varahaldus (www.

eelk.ee/varahaldus).

Viimati mainitud kodulehed on üleval juba mitu head aastat, kõrgkooli lehes toodud materjali kõrval huvitaksid mind näiteks ka õppurite nimed, kaitsmisele minevad bakalaureuse- ja magistritööd, veel muudki.

Misjonikeskuse kodulehel on rohkesti materjali, ei oska enamat tahtagi. Sisukas ja pidevalt uuendatav on ka Laste- ja Noorsootöö Ühenduse kodulehekülg – kiitus neilegi. Meeldivalt soliidse kodulehega astub üles ka Tallinna diakooniahaigla.

Juba kirjutama asunud, selgus, et kodulehtede teemal on kirikus oma aktuaalsus: sel kevadel tegi kursusetöö kodulehtedest kui meediavõimalusest Usuteaduse Instituudi III kursuse tudeng Sirje Ess.

Kodulehtede teemal kokkuvõtteks ütles kiriku infotehnoloogia komisjoni esimees Tiit Salumäe, et kunagi peeti kodulehtede tegemiseks õppepäeva ja see aktiviseeris kogudusi tegutsema. Praegu lähevad kiriku jõuvarud kirikuliikmete andmebaasi koondava Koguja programmi loomisele. Tema isiklikult peab kõige olulisemaks EELK-keskse lehe arendamist, et info hankijal oleks lihtsam saada materjali ühest kohast, ka selle kohta, kus mida toimub. «Palju kapatsiteeti on kasutamata,» tunnistab Salumäe.

Rita Puidet