Kiriku kangelased

Viimased päevad on toonud vaimustavaid teateid meie väikeriigi sportlaste erakordsetest saavutustest. Lisaks Andrus Veerpalu kullale suusatamise MMil tulid ka Ksenija Balta ja Mikk Pahapilli kuldsed tulemused EMilt. Nende võidud on paljudele noortele ja ka vanematele inimestele oluliseks innustajaks, sest erakordsed saavutused tulevad ränga töö ja paljude takistuste trotsimisega.
Olen mõelnud palju sellele, kus on kiriku kangelased. Mis on see, mis näitab tulemust? Kas sport võiks meile pisut selgust tuua? Paulus ei pidanud igal juhul kristluse võrdlemist spordiga sobimatuks. 
Küllap on kirikuga nii nagu spordiski. Spordiorganisatsioonide juhtidel on suur vastutus, kuid kangelased on ikka tavalised sportlased. Kirikuelu juhtidel on täita oma ülesanne, kuid tõeline kristlus saab ilmsiks iga uskliku elus. Kiriklike organisatsioonide funktsioneerimine ei ole eesmärk omaette, vaid iga inimese usuline elu. Seal, kus me õpime oma teed käima koos Jumalaga, kus palveelu on lahutamatu osa meie elurütmist, jumalasõna on saanud igapäevaseks leivaks ning laste usuline kasvatamine on olulisem kõige muu andmisest, kus kristlikud tavad annavad vormi argielule, seal tegutsevad kristlikud kangelased.
Vahel tundub, et ei ole olemas ainult tugitoolisportlasi, vaid on ka tugitoolikristlased. Asjast ollakse küll huvitatud, kuid päriselt sellega ei tegelda. Asjatundjaid, arvustajaid, kommenteerijaid, kriitikuid on enam kui neid, kellele usk on kogu elu. Millest küll tuleb selline tugitoolikristlus?
Üks meie rahva usulise ärkamise aegu oli seotud kristlike trükiste leviku ja lugema õppimisega. See oli erakordne aeg, kui inimene sai ise endale vaimutoitu hankima hakata. Nälg jumalasõna järele oli siis suur. Nüüd ei takista meid selles enam lugemisoskuse ega lugemismaterjali puudus, vaid üleküllus. Sellele lisaks veel tohutu informatsiooni vool raadio, televisiooni ja Interneti vahendusel, nii et pole enam aega lugedagi. Mida lugeda, seda suudavad meedia tugeva infosurve all otsustada vaid väga vähesed. Need, kes võtavad oma eluks rammu Jumala Sõnast, on tõelise kangelased.
Kuid mis kõige olulisem – neidki on olemas. Ja selle eest tuleb olla erakordselt tänulik.

Joel Luhamets,
assessor