Kiriku juht ja kiriku juhid

Novembri lõpus asub EELK Kirikukogu valima uut peapiiskoppi. Tänase seisuga on Eesti Kiriku veergudel ja kaudsemalt muus Eesti meedias laiemalt arutletud seeüle, millised omadused peaksid kirikujuhil olema ning milline peaks tema funktsioon ülepea välja nägema.
On nimetatud omadusi nagu pastoraalsus, delegeerimisoskus, teoloogilised teadmised, rahvusvahelise suhtlemise võime, administraatori anne jne.
Omal moel on kõik need omadused vajalikud kiriku juhtimisel. Selge on aga see, et mitte üheski inimeses pole need omadused või talendid esindatud tasavõrdselt.
Tänaseks esitatud viis peapiiskopi kandidaati on vaieldamatult kõik tugevad ja head kandidaadid. Nende talendid on erinevad, kuid kindlasti on neil kõigil olemas visioon kiriku tulevikust Eestimaal, mis ei tee kirikukogu jaoks otsustamist ning valikut kindlasti mitte kergeks.
Küllap on aga nendegi valimiste puhul lõpuks tähtsaim see, et võidaks meeskonnatöö ning erinevate tulevikuvisioonide vahel toimuks teatud lõimumine – et nende visioonide ühisosa leiaks tee kiriku juhtimisse.
Kirikusiseses arutelus on aastate vältel palju väideldud seeüle, mis kirik ajalooliselt muutunud situatsioonis üldse on. Kellelgi pole kahtlust selles, et kirik on ka muutuvas ajas jätkuvalt Jeesuse Kristuse evangeeliumi kandja kõigi inimeste tarvis.
Kuid erimeelsused on selles, kas kirik peaks olema pigem konservatiivsuse kandja või astuma rohkem avatud ühiskonna ja selle päevakajaliste probleemide keskele. Kas kirik peaks olema pigem konfessionalistlik või rohkem oikumeeniline?
Kas EELK ülesanne on olla rahvakirikuks samal moel nagu enne sõda või peaks ta teenima peamiselt nende inimeste vajadusi, kes talle on ustavaks jäänud?
Vastuste otsimine neile küsimustele saab ja jääb valitava uue peapiiskopi ning kogu kiriku ülesandeks.
Muutunud ja jätkuvalt üpris tormiliselt muutuvas ajas polegi ehk võimalik ühte eeltoodud printsiipidest teisele eelistada, pigem neid vastavalt vajadustele omavahel kombineerida.
Kindlasti tõuseb uue peapiiskopi tööperioodil veel rohkem kui seni esile vajadus leida ühiskonnale väljendatavat ühisosa oikumeeniliselt, koostöös teiste kirikutega Eestimaal.
Kirikujuhtide tihedad suhted ja ühine foorum Eesti Kirikute Nõukogu näol on selle tarvis juba täna heaks eelduseks.