Usuteaduse Instituudi (UI)
usuteaduskonnal, mis alustas uut akadeemilist õppeaastat esmaspäeval, 28.
septembril avajumalateenistusega Tallinna Püha Vaimu kirikus, ja aktusega, on
põhjust optimismiks: sisseastujaid jagus kõigile väljakuulutatud bakalaureuse-
ja magistriõppe kavadele.

Rõõmus oli ka usuteaduskonna dekaan, UI
rektori kohuseid täitev Randar Tasmuth, kui ta paar nädalat tagasi keset
sisseastumiskatsete saginat Eesti Kirikule kirikukoolis toimuvast ülevaadet
jagas.

«Kui veel suve alguses ei saanud me kindlad
olla, et neli õppekava – akadeemilise usuteaduse bakalaureuse-, akadeemilise
usuteaduse magistri-, religioonipedagoogika magistri- ja kristliku kultuuriloo
magistriõppes – piisavalt õppureid saab, siis täna on  põhjust rõõmu väljendada,» ei varjanud
koolijuht rahulolu. Nii alustab eelneva loetelu järjekorras 4, 15, 10 ja 8
üliõpilast.

Vestlus selgitab motiivi

Sarnaselt teiste ülikoolide
humanitaarharudega on UIsse sisseastumisel tähtsal kohal vestlus. «Me tutvume
sisseastuja haridustaustaga, tema tööga, vaadetega ning huvidega ja ootame
vastust küsimusele, miks inimene soovib astuda meie kooli, mida ta siit ootab
ning eeldab,» tutvustas Tasmuth vestluse olemust.

Merike Mäemets, Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi
emakeele ja kirjanduse õpetaja, oodates oma järjekorda eksamitoa ukse taga,
kommenteeris Eesti Kirikule: «Otsustasin selle sammu astuda eelkõige
eneseharimise motiivil, huvi on puhtkultuuriline. Muidugi aitaksid, olen
kindel, siit saadavad teadmised mind ametis, toetaks professionaalsust.»

Eesti filoloog Mäemets ütles, et kuigi ta
ei loe ennast kaugeltki ateistiks, puudub tal siiani konkreetne side kirikuga.
Usundi- või religiooniloo õpetust koolis pooldab ta väga, siinkohal on parimaks
eeskujuks õpetaja Urmas Viilma, kellega Mäemets Pärnu-Jaagupis kolleeg oli.

Veel oli kirikulehel võimalik põgusalt
vestelda riigisektoris töötava Heiki Illisson, kelleni jõudis informatsioon UIs
pakutavast kristlikust kultuuriloost juhuslikult, kui ta oma töö tõttu UI
kodulehekülge uuris. Ta teatas, et tema põhimotiiviks on suur huvi ajaloo
vastu, kitsamalt riigi ja kiriku suhted läbi ajaloo. «Ei ole kiriku liige, olen
neid asju kogu aeg pigem kõrvalt vaadanud,» tutvustas haldusjuhtimise
baasharidusega Riigikogus töötav noormees ennast.

UI lektor mag Urmas Nõmmik ja
usuteaduskonna arendusjuht ning kristliku kultuuriloo magistrantuuri
projektijuht Anne Burghardt, kes sel aastal vestlesid kristliku kultuuriloo
magistriõppesse astujatega, kommenteerisid, et tulijate kontingent on küllalt
lai: on kiriku (erinevad konfessioonid) liikmeid ning kirikukaugeid inimesi, on
vanemaid ning nooremaid, on tallinlasi ning kaugemalt tulijaid, samuti on
esindatud erinevad baasharidused ning riiklikult akrediteeritud kõrgkoolid.

Anne Burghardt kinnitas, et kristliku kultuuriloo
magistriõppes, millesse võetakse soovijaid kolmandat aastat, saab rääkida juba
esimestest viljadest. Käesoleval suvel lõpetasid selle magistrikraadiga
järgmised õppurid: cum laude Marju Kütt, Toomas Abiline ja Maiu Kauber ning
Ilmo Au, Reet Valing, Karl Kello, Ahto Mülla, Krista Arro, Alo Martinson,
Gustav Lauringson ja Pille Salveste.

Homsetest plaanidest

Kui UI usuteaduskond alustas õppeaastat
veel bakalaureuse- ja magistriõppe kavadega, siis lootus laiendada haaret
doktoriõppeni on konkreetne. «Hetkel on paberid teadus- ja
haridusministeeriumis ning millalgi oktoobris loodame sealt vastuse saada,»
kommenteeris Randar Tasmuth. Koostöös Tartu ülikooli usuteaduskonnaga valminud
doktoriõppe kava on kool valmis ministeeriumi «jah»-sõna korral käivitama juba
alates kevadsemestrist või siis sügissemestrist 2008.

Koostööst teiste kõrgkoolidega toob Tasmuth
esile TÜ usuteaduskonna: «Juba teoloogilises plaanis on meil palju ühist. Meie
koostöö on loomulik, kuna mõtleme ülikooli distsipliinide osas sarnaselt. Kuigi
kanname instituudi nime, oleme ennast alati, ka kõige raskematel Stalini
aegadel, määratlenud ülikoolina. Oleme samal lainel, meid lahutab vaid 200
kilomeetrit.»

Teiste, Eesti Kirikute Nõukogu
liikmeskirikute kõrgkoolide, näiteks metodisti ja baptisti kiriku seminariga
väljendub koostöö siiani põhiliselt religioonipedagoogika alal: sealsetest
kõrgkoolidest on tulnud õppureid UIsse. «Koostöö võib jätkuda sotsiaal- ja
diakooniatöö alal, kui UIs osutub võimalikuks avada sellesuunaline magistrantuur,»
selgitas Tasmuth, viidates diakooniatöö juhtimist käsitlevale
magistriprogrammile.

 

Magistritöö vabatahtlikust kogudusetööst

Möödunud nädalal kaitses Usuteaduse
Instituudis teoloogiamagistri kraadi 
Järva-Jaani koguduse õpetaja Katrin-Helena Melder.

Uurimus «Vabatahtliku kogudusetöö teoloogia
ja praktika» pakub ajaloolise ülevaate sellest kogudusetöö valdkonnast alates
vennastekoguduse liikumisest kuni tänase olukorrani meie luteri kirikus; toob
esile teoloogilised põhijooned ja mõisted ning pakub praktilisi nõuandeid,
kuidas motiveerida ja toetada vabatahtlikku töötegijat ning organiseerida seda
tööd.

Melder, kes oma töö jaoks küsitles
põhiliselt Järva praostkonda kuuluvaid kirikutöötegijaid, sai teada, et
vabatahtlike osakaal koguduse töös on väga suur. Samuti tuli uurimusest välja,
et enamasti on vabatahtlik umbes 60aastane naine, kes on abielus ning omab
keskeri- või kõrgharidust. Magistritööd juhendas mag Ingmar Kurg ning oponeeris
mag Marko Tiitus.

Katrin-Helena Melder on sündinud 1971.
aastal, ordineeritud diakoniks 2001. aastal ning õpetajaks 2003. aastal.

Liina Raudvassar