Kihelkonna kirik kutsub

Homme algavad Kihelkonna kirikus 11. orelimuusikapäevad. Need on austusavalduseks 200aastasele pillide kuningale.

Kontserdikülastajad saavad kirikus imetleda noorenduskuuri läbi teinud altariruumi, mille restaureerimistööd kestsid eelmise aasta maist novembrini. Kihelkonna kiriku õpetaja Rene Reinsoo sõnul andis põhiosa remondiks kuluvast rahast siitkandist pärit väliseestlane Eduard Trei. Kokku pool miljonit krooni maksma läinud töid toetas veerandi osas Muinsuskaitseamet. Töid teostas Rändmeister, pidevalt oli tööde juures restauraator Eva Mölder.

Vanad mustrid võlvidelt puhastati välja ja mõni koht restaureeriti. Tulemus on kõigi asjaosaliste meelest ilus ja armas. «Kui me saime võlve ühendavat päiskivi käega katsuda, tuli välja, et see on puust,» rääkis Rene Reinsoo. «See oli suur üllatus, et meil on kirikus hoopis päispuu.»

1260. aastal (Villem Raami hinnangul) kohalikust kivist ehitatud kiriku altariruumi dekoor on Rene Reinsoo hinnangul paarisaja-aastane. «Vanemad aluskihid on sellest ajast pärit, kui kirikusse tehti uus Steini orel,» arvab Rene Reinsoo, «siis tehti kirikus ka suurem siseremont.»

Alatariruumi rikkused

Altariruumi kaunistavad paarkümmend aastat tagasi valminud Dolores Hoffmanni vitraa˛aknad: põhja pool külmemates ja lõuna pool soojemates toonides. Koori põhjaküljel on mälestuskivi pastor Kleinerile, kes 40aastasena suri kirikus jutluse ajal. Seinal on mälestustahvel õpetaja Arnold Jannole, kes oli Saaremaa praostiks, viidi Siberisse ja lasti maha 1941. aastal. Tema pojatütar Tiina Janno teenib praegu Audru kogudust. Mälestustahvel on paigaldatud ka koguduse esimesele eesti soost pastorile August Jakobsonile.

Imetlusväärne on puulaudadele maalitud Eesti üks vanemaid reformatsioonijärgseid altariseinu pühast õhtusöömaajast aastast 1591.

Müüri sees on näha vana veenõu koht, kus preester pesi käed puhtaks, enne kui altarisse läks. Väikesed nišid võisid olla armulaualeibade jaoks.

Uksed avatud

Suviti on Kihelkonna kirik avatud kella kümnest viieni. Iga päev on keegi kirikuvalves ja valmis teelistele pühakoja kohta infot jagama. Kevadel 4. klassi lõpetanud Greete Reinsoo on üks neist, kes külastajaid vastu võtab. Lastele meeldib abiks olla, saavad keelt praktiseerida ja suhelda. Rene Reinsoo leiab, et päris omapead kirikut lahti jätta ei ole hea. «Äkki tuleb mõnel paha mõte.»

Et tegemist on peaingel Miikaelile pühendatud, eestipäraselt Mihkli kirikuga, on stendidel vaadata koguduse aastane tegevus mihklipäevast mihklipäevani. Kes Kihelkonnale satub, saab ühelt pildilt näha, kuidas naerunäone peapiiskop Andres Põder Paradiisi vaatab.

Huvitavat vaatamist on ka kiriku lõunaküljes paiknevas nn sandikambris. Seal on häbipakk, millel vanasti patustajad jumalateenistuse ajal seisma pidid. Sandikamber ise oli aga haigete ja vigaste jaoks, kes pühapäeviti kirikusse tulijailt almuseid vastu võtsid.

Kirik korda

Pärast kiriku tähtsaima koha – altariruumi – kordasaamist tahetakse remondiga edasi minna. «Järgmisel aastal alustame oreli poolt äärest. Võlvistiku teeme pealt poolt korda, siis hakkame orelit korda tegema,» on Rene Reinsoo optimistlik.

Kahe aasta eest pandi pühakojale uus katus. Maapind on aastatega kerkinud ja müürid sügavalt enda sisse matnud. Seepärast kaevati väljas kraavid ja nende kohale tehti ajutine katus. Nii antakse kividele hingamist ja püütakse võidelda niiskusega, mis kiriku siseseintel on rohevetikal vohada lasknud. «Vead tuleb kõrvaldada, enne pole mõtet suurt remonti sees teha,» leiab Rene Reinsoo.

Loodetavasti jõutakse 2008. aastal remondiga nii kaugele, et on võimalik asuda unikaalse, Eesti vanima oreli juurde. Rene Reinsoo sõnul on orelifondi 10 aastaga laekunud 200 000 krooni, aga tööde maksumuseks vajatakse vähemalt 1,3 miljonit. Rene Reinsoo usub, et tema silmad näevad seda aega, kui Kihelkonna kirikus kõik korras on.

Sirje Semm