Kas olete kuulnud…?

Kas olete kuulnud katoliku piiskopist Richard Williamsonist, kes on väitnud, et holokaust pole tõsi?
Olen ise käinud Poolas Auschwitzis ning tänavu kevadel põikasin praostkonna sinodile sõites läbi Klooga mälestussamba juurest. Auschwitzis olid näitusel kõnekad fotod vangidest, nende kohvrid, juuksed ja prillid, aga kõige tugevama mulje jättis mulle hoopis kivitrepp, mille astmed olid mitme sentimeetri sügavuselt kulunud. Pidi siin alles vange edasi-tagasi liikuma, et trepiastmed niimoodi kuluda said! Ma polnud taolisi jälgi näinud isegi palju vanemate ehitiste juures.
Hoolimata Auschwitzi ja teiste koonduslaagrite arhiivide hävitamisest leidub tõendeid holokausti toimumisest piisavalt. Piiskop Richard, tõsi küll, neisse ei usu. Kas see tähendab, et meil on valikuvabadus, mida uskuda ja mida mitte? Kas me võime silmad kinni pigistada kindlate tõendite ees, keeldudes uskumast asju, mis meile ei meeldi, mis pole meile kasulikud või mida me lihtsalt ei soovi uskuda?
Matemaatikas on tõestatud juba mitmeid kordi, et kaks pluss kaks on neli, aga mis saab juhul, kui koolipoiss seda enam ei usu? Kas see muudab tehte summa millekski teiseks? Kas kaks pluss kaks on alati neli või sõltub see arvutaja usust? Minu jaoks on see tulemus vähemalt siiamaani olnud neli, aga kas ma võin kindel olla, et see ka homme veel nii on?
Kas selles loos on üldse midagi üllatavat? Juba Koguja ütles, et pole midagi uut päikese all. Jeesuse elu ja apostlite tunnistus on ajaloolised sündmused. Need pole mitte ainult muistsete kroonikute ülestähendused, vaid elavad meie keskel koguduse ja Püha Vaimu kaudu edasi. Jeesus ütles: teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde (Jh 16:7).
Ent sellegipoolest kõik ei usu. Matemaatikas on lihtne tõdeda, et kaks pluss kaks on neli. Ususammu astuda on palju raskem. Me ei saa oma sõpru uskuma äratada, sest usu teke on alati Püha Vaimu töö tulemus. Kui piiskopid väljendavad eelnimetatud seisukohti, kas pole see siis võrreldav matemaatikaprofessori teatega, et ta ei usu kaks pluss kaks olevat nelja?
Mida taolised seisukohad meile, kristlastele, ütlevad? Järeldusi võib teha mitmeid, aga selge peaks olema üks: käes on lubatud aeg, mil paljud usust taganevad ja hoiavad eksitajate ning kurjade vaimude õpetuste poole. Elame ju postmodernsel ajal, mil vastavalt üldisele arusaamale võib igaüks uskuda, mida soovib. Kuidas hoiame meie, kristlased, taolisel pimedal ajal elavana tunnistust Vabastaja tõelisusest? Aidaku meid siin Jumal.

Kas olete kuulnud katoliku piiskopist Richard Williamsonist, kes on väitnud, et holokaust pole tõsi?
Olen ise käinud Poolas Auschwitzis ning tänavu kevadel põikasin praostkonna sinodile sõites läbi Klooga mälestussamba juurest. Auschwitzis olid näitusel kõnekad fotod vangidest, nende kohvrid, juuksed ja prillid, aga kõige tugevama mulje jättis mulle hoopis kivitrepp, mille astmed olid mitme sentimeetri sügavuselt kulunud. Pidi siin alles vange edasi-tagasi liikuma, et trepiastmed niimoodi kuluda said! Ma polnud taolisi jälgi näinud isegi palju vanemate ehitiste juures.
Hoolimata Auschwitzi ja teiste koonduslaagrite arhiivide hävitamisest leidub tõendeid holokausti toimumisest piisavalt. Piiskop Richard, tõsi küll, neisse ei usu. Kas see tähendab, et meil on valikuvabadus, mida uskuda ja mida mitte? Kas me võime silmad kinni pigistada kindlate tõendite ees, keeldudes uskumast asju, mis meile ei meeldi, mis pole meile kasulikud või mida me lihtsalt ei soovi uskuda?
Matemaatikas on tõestatud juba mitmeid kordi, et kaks pluss kaks on neli, aga mis saab juhul, kui koolipoiss seda enam ei usu? Kas see muudab tehte summa millekski teiseks? Kas kaks pluss kaks on alati neli või sõltub see arvutaja usust? Minu jaoks on see tulemus vähemalt siiamaani olnud neli, aga kas ma võin kindel olla, et see ka homme veel nii on?
Kas selles loos on üldse midagi üllatavat? Juba Koguja ütles, et pole midagi uut päikese all. Jeesuse elu ja apostlite tunnistus on ajaloolised sündmused. Need pole mitte ainult muistsete kroonikute ülestähendused, vaid elavad meie keskel koguduse ja Püha Vaimu kaudu edasi. Jeesus ütles: teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde (Jh 16:7).
Ent sellegipoolest kõik ei usu. Matemaatikas on lihtne tõdeda, et kaks pluss kaks on neli. Ususammu astuda on palju raskem. Me ei saa oma sõpru uskuma äratada, sest usu teke on alati Püha Vaimu töö tulemus. Kui piiskopid väljendavad eelnimetatud seisukohti, kas pole see siis võrreldav matemaatikaprofessori teatega, et ta ei usu kaks pluss kaks olevat nelja?
Mida taolised seisukohad meile, kristlastele, ütlevad? Järeldusi võib teha mitmeid, aga selge peaks olema üks: käes on lubatud aeg, mil paljud usust taganevad ja hoiavad eksitajate ning kurjade vaimude õpetuste poole. Elame ju postmodernsel ajal, mil vastavalt üldisele arusaamale võib igaüks uskuda, mida soovib. Kuidas hoiame meie, kristlased, taolisel pimedal ajal elavana tunnistust Vabastaja tõelisusest? Aidaku meid siin Jumal.

Jukka Repo,
maailma­ajaloo lõpuaja ajavõtja Issanda armust