Kaplanid toetavad kaitsetahet 

Oleme selle aasta algusest omapärases olukorras, kus militaarvaldkonnas tegutsevaid kaplaneid juhib kaks peakaplanit – kaitseväel oma ja Kaitseliidul oma. Selgitus on üsna lihtne: kuigi kaitsevägi koondas eelmise aasta lõpus Kaitseliidu vanemkaplani ametikoha, jätkab Kaitseliit iseseisvalt oma kaplanite töö koordineerimist. Kaitseliidu kaplaniteenistuses ei ole sisuliselt muutunud muud, kui et seni kaitseväe peakaplanile alluva tegevväelasest vanemkaplani asemel on kaitseväe peakaplaniga koostööd tegev Kaitseliidu peakaplan. 

Kuna senine vanemkaplan major Raivo Nikiforov on kaitseväe pensioni välja teeninud, siis muutus ka peakaplani isik. Mul on au jätkata Kaitseliidu taastamise järgsete Kaitseliidu kaplanaadi juhtide, apostlik-õigeusu ülempreestri Aleksander Sarapiku ja metodisti pastori Raivo Nikiforovi tööd. Kaitseväe uus peakaplan piiskop Ago Lilleorg kuulub nelipühi kirikusse, mina olen luterlane.

Praegu on Kaitseliidus u 50 kaplanit, neist suurem osa EELKst, kuid esindatud on ka mitmed teised Eestis tegutsevad kirikud. Kaitseliidu kaplanid on vaimulikud, kes on organisatsiooni tegevliikmed ja vabatahtlikena – nagu teisedki kaitseliitlased – panustavad oma oskuste ja ajaga Eesti kaitsevõime heaks. Kaitseliidul on 15 malevat ja neis igaühes vähemalt malevakaplan. Kui maakonnas on aktiivseid kaitseliitlastest vaimulikke rohkem, siis saab ka ülesandeid jagada mitme kaplani vahel. 

Katseliidu kaplanid osalevad jõudumööda väljaõppes, täiendkoolitustel ja õppustel, et harjutada koostööd ja erialast tegevust sõjaohu ja -aja olukorras. Kaplan ei sõdi relvaga eesliinil, kuid ta saab oma andide ja vaimuliku sõjavarustusega toetada kaasvõitlejaid hingehoidlikult, moraalselt ja vaimulikult.  

Paljud inimesed arvavad, et kaitseliitlased on suured militaarhuvilised, kes harjutavad nädalavahetustel relvade käsitsemist ja peavad metsas oma õppelahinguid. Ka sellega tegeldakse. Aga Kaitseliidul on palju n-ö mittesõjalisi ja olulisi rahuaegseid ülesandeid. Näiteks esmaabi või väliköögid, varustamine ja logistika korraldamine – toetus, mida Kaitseliit suudab anda ka rahuajal juhtuda võiva suurõnnetuse või kriisi korral.

Üks Kaitseliidu rahuaegne ülesanne, meie igapäevane tegevus on inimeste vabatahtliku ja omaalgatusliku valmisoleku tugevdamine, kaitsmaks Eesti riiki ja iseseisvust. See valmisolek algab ja väljendub isamaa-armastuses, rahvuslike traditsioonide hoidmises, oma ajaloo tundmises, Eesti eest võidelnute ja langenute meeles kandmises ja paljus muus väärtuspõhises tegevuses. Siin on valdkond, millesse kaplanid oskavad panustada. See on teemadering, milles kristlased leiavad selge ühisosa meie riigikaitsega. Iseseisev Eesti riik on Jumala kingitus ja õnnistus meile, selle igakülgne hoidmine ja kaitsmine on igati kristlik. 

Soovin, et inimeste usaldus Kaitseliidu vastu võiks püsida ja ka kaitseliitlastest kaplanite read võiksid tugevneda. Jumalat austav, ligimest armastav ja isamaad hoidev katseliitlane on kindlasti hea Eesti kaitsja. Nagu kaitseliitlased ütlevad: Eesti eest surmani!

 

 

 

 

Peeter Paenurm, 

Kaitseliidu peakaplan