Kaitseväe kalmistul peeti heakorratalguid

Muinsuskaitse selts ja kaitsejõudude peastaabi ohvitseride kogu otsustasid koos minna Tallinna kaitseväe
kalmistule ja seal heakorratalgud maha pidada.

Esmaspäeval, 12. mail töötas kalmistul paarkümmend muinsuskaitsjat ja teist sama palju kaitseväe ohvitsere hea mitu tundi kalmistu selles osas, kus peamiselt eestlased viimse puhkepaiga leidnud. Korrastati Vabadussõja mälestusehitise alust. Mälestusmärk, mille nõukogude okupatsioonivõimud hävitasid, on kavas taastada tuleval aastal. Istutati mitusada lilletaime, korrastati haudu ja kõnniteid.
1887. aastal rajatud kaitseväe kalmistul puhkavad kõrvuti mitmes sõjas ja eri leerides sõdinud. Siia on maetud I maailmasõja Saksa sõdureid, Vene loodearmeelasi, 16 Briti kuningriigi meremeest, Eesti sõdureid. Kahe maailmasõja vahelisel ajal sängitati siia Eesti sõjaväelasi, II maailmasõja ajal Eesti ja Saksa sõdureid, aastatel 1944–92 rohkesti Nõukogude sõjaväelasi. Kokku on kalmistule maetud ligi viis tuhat sõjameest. Taasiseseisvumise järel on tasapisi taastatud rahula endist välimust.
Kaitseväe kalmistu põlispuude alla toodi möödunud aasta äreval aprilliööl ka Tõnismäe pronkssõdur ja maeti ümber nõukogude sõdalaste säilmed. Surnuaias on igavene rahu vaenlaste vahele saabunud ja 9. mail oli lilli pandud nii punaarmeelaste kui Vabadussõjas langenute haudadele, nii nagu need seal seisavad läbisegi, nii olid lilled kõigil.
Ohvitserid ja muinsuskaitsjad hindasid esimest ühist talgupäeva väga kordaläinuks ja on valmis edaspidigi seda kordama.

Tiiu Pikkur