Kaido Soom: kirik peaks suutma kõnetada ka neid, kes kristlusest midagi ei tea

Kaido Soomi doktoritöö käsitleb täiskasvanute leeritööd. Tööks ajendas teadlast EELK statistika, millest selgus, et 1990. aastate suurele konfirmatsioonibuumile järgnes järsk ja kiire langus.  

Olete nii magistri- kui ka doktoritöö kirjutanud leeritööst. Miks see teema on teile nii oluline?
Teema on mulle isiklikult lähedane. Olen kirikus õpetanud palju leerigruppe ning ikka mõelnud, kuidas seda teha paremini ja inimesi kõnetavamalt.
Milliseid uusi ideid on uurimus leeritöö paremaks muutmiseks teile endale andnud?
Koostasin uurimuse baasil täiskasvanute leeritöö arengustrateegia, milles olulisimaks punktiks oli õpetusmetoodika muutmine. Siin võiks rakendada täiskasvanukoolitusele sobivamaid õpetusmeetodeid nagu vestlus, rühmatöö ja koguduse töös osalemine.
Väga oluline oleks ka leeriõpetuse ajalise kestuse ja tunnimahu lisamine, suurendades nii leeritundide määra kui ka innustades koguduse tegevuses osalema. Mida rohkem on leerilapsed osaduses kirikuga, seda tugevamaks muutub nende side kogudusega.
Kahtlemata on oluline ka leerikooli elulähedasemaks muutmine. Selleks võiks moodustada leerigrupid, milles oleks enam-vähem samaealised leerilapsed. Eri vanuserühmad ootavad uurimuse põhjal erinevaid teemasid. Nooremate leerilastega võiks käsitleda rohkem nende iseseisvumist ning pakkuda huvitavat tegevust vabaks ajaks. Samuti saaks nendega põhjalikumalt käsitleda ametitalitusi.
Vanematele võiks pakkuda rohkem usuliste küsimuste analüüsi, tervise ja haigusega seonduvat, palvetama õppimist ning elu ja surma teemat. Anda aktiviseerivaid võimalusi koguduse töös osalemiseks, aidates sel viisil kaasa identiteedimuutusele.
Oluline on käsitleda tundides rohkem eluprobleeme ning siduda nende lahendus kristliku usu ja maailmapildiga. Ka neid leerilaste eluprobleeme toob uurimus välja.
Kiriku seisukohalt on väga tähtis leerikooli tulemiseks sobiva tausta loomine. Uurimusest selgus, et suur osa leerilastest oli käinud kas pühapäevakoolis (23%) või õppinud koolis usu- või religiooniõpetust (20%). Kirik peaks kandma hoolt, et need töövormid ei känguks, sest sealt kaudu tuleb suur osa leerilastest.
Leeritöö tähtsusest räägitakse kirikus sageli. Milles konkreetselt tähtsus seisneb?
Leeritöö on kiriku jaoks suur võimalus: leerikooli tuleb palju inimesi, kes on kristlusest huvitunud. Alati on küsimus, kuidas kirik neile inimestele õpetust jagab ja kas jagatu ka kohale jõuab.
Mida tähendab «kristlusest huvitunud»? Kas leerikool on ametikool või täienduskursus, kuhu tullakse ja vaadatakse, kas see mulle üldse sobib? Või peab see huvitunu juba enne olema n-ö valmis, teadlik sellest, millist elu hakkab kristlasena elama?
Selles ongi küsimus. Aastasadu on kirik lähenenud inimesele eeldades, et inimene on teadlik sellest, millist elu ta hakkab kristlasena elama. Siin on tunda teatud jõupositsioonilt lähenemine. Selles mudelis järgitakse üksnes teoloogiat ja unustatakse inimene oma vajadustega. Kiriku situatsioon on selles suhtes muutunud. Leeri tulevad tänapäeval sageli inimesed, kes ei tea kirikust midagi ning soovivad vaid pidulikku laulatust.
Kirik peaks suutma neidki inimesi kõnetada. See õnnestub kõige paremini just neid tundma õppides ja nende vajadustele vastates. Seega, minu pakutav mudel oleks teoloogia sidumine inimese eluga. Aastasadade vanune traditsioon kõnetab inimest, kuid selleks, et see protsess toimuks, on vaja teada, mida inimene enim vajab. Seda uurimus selgitabki.
Väitekirjas ütlete, et leeritöö probleemiks on see, et ei mõisteta teoloogilist keelt. Kas teil on oma tööpraktikast tuua näiteid?
Kesksed kristlikud terminid nagu arm, ligimene, usk, patt, paradiis ja põrgu on kaotanud inimeste jaoks oma tähenduse või saanud uue sisu. Kord rääkisin ühes koolis emakeele tunnis lastele Piiblist ja pärast küsis õpetaja: «Miks kristlased tahavad üldse paradiisi saada, kui põrgu on tore ja kuum peopaik, kus saab lahedalt pidutseda, paradiisis aga on igav ja klassikaline muusika?» See küsimus näitab, kuidas on kesksed kristlikud terminid kaotanud oma sisu ja tähenduse ka eesti haritlaskonna jaoks.
Kuidas seda kristlikku keeleoskust ikkagi parandada?
Inimestega suhtlemise kaudu. Rohkem kommunikatsiooni! Räägi inimesega! Kuula inimest!
Kas luterlikus kirikus oleks vaja ka venekeelset (või muukeelset) leeriõpetust?  
Kui saaks eestikeelse leeriõpetuse korralikul tasemel toimima! Samas, kui konkreetses koguduses on nõudlust, siis tuleks sellele vastata, kuid siin ei saa teha midagi kampaaniate korras.
Statistika näitab, et 15 aasta jooksul (1999–2005) käis meie kirikus leeris 66 544 inimest. Paljudel neist on side koguduse ja kirikuga kadunud. Kuidas hoida leeritatuid koguduse juures?
Kindlasti on enamikul side kirikuga katkenud, sest annetajaliikmeid oli 2005. aastal vaid 39 879. Kogudus peaks küsima, mida saame meie inimestele pakkuda ja kuidas neid paremini teenida.
Kas see, mida kirikul on inimesele pakkuda, on ka aegade jooksul kuidagi muutunud?
Millisteks muutusteks selles osas kirik üldse on valmis? Põhiasjad on ikka samad. Pigem muutub aja jooksul edasiantava väline vorm ja kommunikatsioonivahendid. Täiskasvanute leeritöö uurimus seda ka rõhutab.
Doktoritöö on kaitstud. Millised on teie tulevikuplaanid?
Tulevikuplaanid on ikka nii ülikooliga kui ka kirikuga seotud. Siin ootab tegemist liturgikaõpik. Samuti loodaks kaasa aidata EELK leeriõpiku koostamisel. Lähiajal lähen end täiendama Saksamaale Berliini ja seal alustaks ka õpikute koostamisega, sest kasutada on hea raamatukogu.
Eestisse naastes ootavad aga juba suvised töökohustused Kuressaare ja Tartu Peetri koguduses, kus annan kirikuõpetajatele puhkust. Olen ikka suviti Kuressaares olnud, seal on väga tubli kirikuõpetaja ja väga aktiivne kogudus ning seal töötamine annab hingejõudu pikaks ajaks. Kiriku usuelu ja teoloogia teadusena peavad ikka omavahel seotud olema.

Lea Jürgenstein

Kaido Soom
sündinud 1972. aastal Tallinnas.
Õppinud Rakvere 1. keskkoolis
1991–1995 Usuteaduse Instituudis
1999 hingehoiukoolitused Soomes
2002 kaitsnud magistrikraadi Helsingis
kogudusetööl
1992–1994 Viru-Jaagupi koguduse diakon
1995–2003  Vigala Maarja koguduse õpetaja
Mitmesugustes kiriklikes ametites alates 1991. aastast.
teadustöö
Alates 1999 UI lektor
Alates 2003. aastast Tartu ülikooli praktilise usuteaduse lektor ja Tartu praostkonna vikaarõpetaja.