Juubilariks Audru Püha Risti kirik

Pärast jumalateenistust kogunesid kirikulised ühispildile. Ridade moodustamist juhtis peapiiskop, et korrata ajalugu: samasugune ühispilt tehti Audru jumalakoja uksel 20 aastat tagasi kiriku 350. juubelil.

Läinud pühapäeval, 6. augustil tähistas Audru Püha Risti kogudus kiriku 370. sünnipäeva.

Pühapäeva ennelõunal kogunes Adru kiriku juurde kenake rahvahulk. Pühakotta sisseastumisega ei rutatud, sest kiriku sünnipäevajumalateenistusele eelnes ühe kohaliku suurmehe mälestamine: Raimond Erik Prentselile (1926–1996), Eesti ühe haruldasema dendropargi rajajale ja Audru koguduse kunagisele organistile avati kirikaias mälestuskivi.

Kaugemalt ja lähedalt

Jumalateenistuseks täitusid kirikupingid kohalike ja külalistega – juubilari tervitasid sõpruskogudused Soomest ja Saksamaalt, samuti kaugemalt tulnud  siitkandirahvas, sest samal nädalavahetusel peeti Audru valla päevi. 

Siitkandirahvas – nende hulka kuulub ka peapiiskop Andres Põder, kes koos kohaliku õpetaja Tiina Jannoga jumalateenistusel teenis ja jutluse pidas. Jutlus, olgu öeldud, näis koduses Pärnus puhkavale peapiiskopile olevat eriliselt suur rõõm. Juba mälestuskivi pühitsedes meenutas ta isiklikke kokkupuuteid Raimond Prentseliga ja tervitas südamlikult Prentseli leske.

Audruga on peapiiskopil teisigi isiklikke sidemeid: 30 aastat tagasi pidas Andres Põder siin oma esimese avaliku jutluse teenides koos praost Richard Võlliga, hiljem järgnesid Pärnu Eliisabeti koguduse teenimise aastad ja samas praosti amet.

Haaratuna meenutusist, püüdis peapiiskop siiski mitte matkida kaugemat eelkäijat, Audru koguduse esimest õpetajat Ludovicus Raspiust, kes kiriku pühitsemisel 1636. aastal pidanud tugevasti üle kahe tunni väldanud jutluse. Peapiiskopi sõnum kuulajatele oli innustav: väike, aga tugev maakogudus on otsekui tuletorniks linna ja maa piiril.

Silmatorkav üle Baltimaade

Juubilarile oli pühendatud ka konverents, kus avasõnavõtus selgitas Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk kiriku rajamisega seotud von Thurnide suguvõsa lugu ja kiriku nime. Baltisaksa päritolu koguduseõpetajast Robert von Holstist kõneles pastori lapselaps Günter von Holst Saksamaalt, Paavo Matsin tutvustas graafik Maara Vindi loomingut ja tema töid Audru muuseumis.

Audrulastele oli eriliselt südamelähedane Tõnu Linnu juhitud pärastlõunane jalutuskäik Raimond Prentseli rajatud kirikaias, mis on rikas eriti võõramaiste puuliikide  poolest ja kuulus üle Baltimaade. Piduliku päeva lõpetas kirikukontsert.

Praegu Audru alevikus kõrguv kivikirik on teine pühakoda samas kohas. Kui 1636. aastal siia puukirik rajati, valitses siin krahvide von Thurnide suguvõsa. Von Thurnid tundsid, et peavad seisma vaba kiriku (nüüdse nimega luteri kiriku) eest ja rajasid siia Liivimaa ja kogu Baltimaade esimese luterliku kiriku. Krahvinna Magdalena von Thurn annetas rajatavale kirikule maad. Praegune kivikirik ehitati mõni aastakümme hiljem, aastail 1677–1680; ühtlasi on see üks väheseid 17. sajandil ehitatud Eesti maakirikuid, mis tänini säilinud.

Lea Jürgenstein