Jumala faktor

Avaldan südamest tänu Veiko Vihurile kirjutise «Hinga kõigist oma tegudest» eest 9. jaanuari Eesti Kirikus. Selles oli hingekosutust vähemalt vaimulikele. Usun, et ka paljudele teistele.
Meilt nõutakse üleinimlikku suutlikkust. See hoiak on üldine. Sama kuupäeva Postimehe kirjaderubriigis kirjutab Laine Lehtse sellest, kuidas ta töötuks jäi. Talle jäi ajalehtede tööpakkumisi lugedes mulje, et firmad on kõik väga kõrge tasemega, ametnikud suhtlevad päevad läbi vähemalt kuues keeles jne.
Nõudlikkus enda ja teiste suhtes viib küll edasi, kuid võib tekitada pessimismi ja käegalöömist.
Inimlik elu tundub olevatki inimesele üle jõu käiv. Hullumeelsus algab sealt, kus ei arvestata Jumala tegutsemisega. Hullumeelsus oleks olnud käputäie jüngrite plaan minna ja teha kõik rahvad Jeesuse jüngriteks, arvestamata Jumala toimimist. Arvestades veel juutide vaenu ja kohe algavat kristlaste tagakiusu Rooma riigis, oleks igati arukas olnud selle asjaga tegelemine kohe katki jätta.
Kohtan päevast päeva inimesi, kes ütlevad, et eelmise riigikorra ajal ei olnud võimalik kirikus käia ja lapsi kristlikult kasvatada. Mõistan neid täiesti, sest paljud asjad olid tõesti keelatud. Kuid võimatu oli see siiski ainult nendele, kes ei arvestanud Jumala sekkumisega. Ometi oli ka tollel ajal inimesi, kes käisid kirikus ja juhatasid lapsi jumalakartusele. Tähendab, et siis oli asju, mis mõningatele olid võimatud, kuid teistele võimalikud.
Praegu on vaimulike ja koguduste ees suuremad ülesanded, kui neid inimlikult on võimalik täita. See on loomulik. Vastasel korral oleksime mõni sotsiaalasutus või õppekombinaat oma suurema või väiksema eelarvega. Kuid kirik ei asu oma ülesandeid teostama mitte ainult eelarvega, vaid eelkõige Jumalaga. Kui see faktor on olemas, siis ta suudab oma ülesande täita.
Sõjad on näidanud, et relvastus, väljaõpe ja väekontingentide suurus ei otsusta üheselt sõja kulgemist. Alati sekkub veel mingi tundmatu asjaolu.
Victor Hugo kirjutab raamatus «Hüljatud» Waterloo lahingut kirjeldades: «Kas võis Napoleon võita selle lahingu? Me ütleme ei! Miks? Kas Wellingtoni pärast? Või Blücheri pärast? Ei! Jumala pärast… Waterloo ei ole lahing, vaid Igavese asumine vastaspoolele.»
Ärgem siis iialgi unustame, et Jumal tegutseb. Julget meelt ja usaldust Jumala vastu.
Joel Luhamets, assessor