Jumala armastusest kantud teod

Viljandi Jaani kiriku ajalugu ulatub tagasi 15. sajandisse, kui frantsiskaani mungad endale kloosterkiriku ehitasid. Neid kahte tähtpäeva – kiriku 535. ja taaspühitsemise 15. aastapäeva eelmisel aastal tähistatigi ja saadi indu uute eesmärkide püstitamiseks. Teema-aastad Viljandis jätkuvad. Käesolev aasta kuulutati 27. detsembril, apostel ja evangelist Johannese päeval klaveriaastaks, patrooniks on palutud koguduse liige Tõnis Mägi. Pidulikul jumalateenistusel koos kooridega oma legendaarset «Palvet» esitanud laulja ütles küll, et kirik ei tohi olla kontserdisaal, kuid kui keegi sobib kirikusse laulma, siis on see just Tõnis Mägi vaimust kantud sõnumiga.

Johannese nime vääriliselt

Pidulikul jumalateenistusel jutlustas peapiiskop Andres Põder, teenisid koguduse õpetaja praost Marko Tiitus, Jaan Tammsalu, Hedi Vilumaa, Mart Salumäe, Pentti Keisänen ja Timo Ågren; evangeeliumi lugesid Tarmo Loodus ja Helve Hunt, laulsid Viljandi koorid (dirigeerisid Külli Salumäe ja Taimi Välba), orelil saatis teenistust Kalev Rajangu, pilte tegi Jaan Männik.
Peapiiskopi jutluse aluseks aastapäevakogudusele oli kirjakoht Johannese evangeeliumist (21:20–25). Jeesuse armastatud jünger Johannes oli esimesi, kes käis koos Temaga kuni kõige raskemate hetkedeni ning sai olla tunnistajaks paljudele Jeesuse imetegudele: «Tema on see jünger, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige.» Apostel Johannes on teoloogide, kirjanike ja raamatutega seotud inimeste kaitsepühak. Raamatud ja kirjasõna on meie rahvale aga alati püha ja kirjutatu tõde olnud.
Aastasadu püsinud pühakoda tuletab meelde Kristuse elavat kirikut, et materiaalsuse kõrval peavad inimesed olulisemaks tunnistama väärtusi, mis neid enam kannavad. Kord püstitatuna on kirik läbi hävinguaastate kui elav tunnistus Jumala muutumatust armastusest.

Pool miljonit klaveri eest

Kirikupalves kandis Jaan Tammsalu Jumala ette tavapärasele lisaks frantsiskaani mungad, kiriku taastajad, koguduse sõbrad, klaverimeistrid.
Armulaua seadmise ajal tehti korjandus ja koguti üle 9000 krooni. See summa oli esimeseks sissemakseks klaverifondi. «Ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel,» laulis klaveriaasta patroon Tõnis Mägi armulaua jagamise ajal.
Klaveriaasta väljakuulutamist kinnitasid oma allkirjadega peapiiskopi juuresolekul Venno Laul, Tarmo Loodus, Tõnis Mägi ja Marko Tiitus. Koguduse juhatuse esimees Tarmo Loodus luges kinnituskirja ette ja ütles oma soovi, et klaver sünniks meie hinge ning poleks vaid kirikusse toodud ese. Korjandust hakkavad toetama kontsertide korraldamisest loodetav tulu ja inimeste toetus. Selle aasta 4. oktoobriks, frantsiskusepäevaks peab Estonia klaverivabriku uus klaver kirikus olema. Selleks on tarvis koguda 480 000 krooni.
Klaverivabriku esindajana kohal olnud Venno Laul ütles, et viimase 15 aastaga on maailma müüdud umbes 2000 klaverit. Ta kinnitas klaverimeistrite nimel, et Viljandi saab hea Estonia klaveri.
Marko Tiitus usub, et kogudus saab raha kogutud, sest kes eesmärke ei püstita, see edasi ei liigu: «Jumala armastus teeb aga imesid kõigil aegadel. Ka meis ja meie kaudu.»

Kogudus on kasvanud

Sajanditetagused võidud, lahingud ja kaotused on tänu kroonikutele ja koolitarkusele selgeks saanud ja ehk meeldegi jäänud. Lähiajaloo sündmusi meelde tuletades kobame kui pimeduses.
Püüdsin Eesti Kirikule tuginedes saada infot sellest, kui pidulik oli 15 aastat tagasi Viljandi Jaani kiriku taaspühitsemine. Leidsin 1993. a 6. jaanuari lehest tagasihoidliku nupu, kus nenditakse, et «hoone on tagasi saanud reformieelse välimuse ja elab taas kirikuelu», ilma ühtegi nime nimetamata. Kas ei osanud ajakirjanik 15 aastat tagasi sündmuse tähtsust hinnata või oli 500aastase pühakoja taastamine 1990ndate algul igapäevane asi?  
Otsisin abi praost Jaan Tammsalult, kes oli diakonõpetajana 1992. aasta 1. detsembrist Viljandi Jaani kogudust teenima asunud. Klassikut parafraseerides olid Tammsalu tulles «tunnid juba alanud». 1952. aastal suletud ja katuse sissekukkumiseni laohoonena kasutusel olnud kirikut asus kohalik võim 1980ndatel aastatel kontserdisaalina taastama.
1991. aastal tuli kokku 23-liikmeline initsiatiivgrupp, kuhu kuulus nii endisi Jaani koguduse liikmeid kui ka noori ärksaid viljandlasi (Toivo Vilumaa, Aar-ne Lätte, Raul Alliksaar), ning taastas Viljandi Pauluse õpetaja Ivar-Jaak Salumäe ja praost Herbert Kuurme toetusel koguduse. Nad kutsusid endale pooleks aastaks õpetajaks Jaanus Noormäe. 1992. aasta johannesepäeval pühitseti kirik taas koguduse pühakojaks. 15 aastaga on kogudus kasvanud 1600-liikmeliseks, neist pool tuhat teeb igal aastal ka liikmeannetuse.

Sirje Semm