Inimesed akadeemilises ja vaimulikus osaduskonnas

Akadeemilisi ja usulisi väärtusi viljelev sootsium EELK Usuteaduse Instituut sündis sügisel 67 aastat tagasi, kui esimesed üliõpilased õpinguid alustasid. Jälle avaneb võimalus siduda oma haridustee usuteaduse instituudiga – õppeasutusega, kus toimub ühine tegevus, mille käigus mõtestatakse maailma ja inimest ning asetatakse see terviklikku kristlikku perspektiivi.
Me peame teoloogilist haridust inimest seesmiselt muutvaks ning taotletavaks väärtuseks, mille omandamisel on oluline töötahe ja seesmine ausus. Tahame ujuda vastuvoolu Eestis levinud tendentsile, kus õppetulemusi püütakse saavutada nagu möödaminnes, internetist maha kirjutamise ja muu akadeemilise pettuse teel.
Meie eeldame õppetöös endast andmise ja teistelt saamise dünaamikat, mille alusel sünnib kultuur, kus saavad end arendada inimesed, kes muudavad seda maailma. Arendame akadeemilisel aususel põhinevat andmisrõõmu ja samaaegset tänulikkust teistelt saadavate väärtuste vastuvõtmisel.
Instituudi usuteaduskonnas on praegu kolm õppekava.
1. Rakenduskõrghariduse tasandil omandatakse esmalt alusteadmised kogu usuteaduse aine ulatuses. Seejärel saab valida 60 ainepunkti mahus süvendavad õpingud kas usuteaduse või hingehoiu suunal. Õppekavas on suur osakaal praktikal. Kõik usuteaduse süvendavad õpingud toimuvad Tallinnas, hingehoiu ained aga läbitakse UI Tartu teoloogia akadeemias.
2. Usuteaduse magistriõpe eeldab eelnevaid usuteaduse alaseid õpinguid. Magistriõppe alguses läbitakse üldained, millele järgneb süvendav stuudium valitavas ainevaldkonnas.
Usuteaduse peaaine rõhk on akadeemilisel teoloogial ja seal omandatakse oskused teaduslikult põhjendatud teoloogiliste ja üldkultuuriliste analüüside tegemiseks, võime koostada valitud teemal metoodiliselt pädev magistritöö ning valmisolek pastoraalseks tööks kirikus.
Religioonipedagoogikale spetsialiseerumise korral saavutatakse usundiõpetuseks vajalik religioonipedagoogiline võimekus. Diakoonia suund aga keskendub kiriku ühele omadusele ja ülesandele: ligimese aitamisele läbi elu ja selle praktiseerimisele kiriklikes ning ühiskondlikes struktuurides.
3. Kristliku kultuuriloo magistriõpe kutsub eriliselt neid, kes ei ole varem teoloogiat õppinud, kuid kellel on mis tahes alal omandatud kõrgharidus. Paljude aastate jooksul on selle programmi valinud inimesed kohtunud õpingute käigus erinevate elualade esindajatega ja spetsialistidega. Üksteise vastastikune rikastamine on ilmnenud eriti mõjusalt temaatilistes seminarides. Aja jooksul on välja kujunenud uued sõprussidemed ja vilistlaste osaduskonnad.
Head akadeemilised tulemused sünnivad õpetajate ja õppijate koostöö viljana. Haridust ei saa anda, vaid üksnes omandada. Me seame ühiseks eesmärgiks, et magistritasandi üliõpilastöödest kasvaksid välja kaalukad uurimistööd. Koos sellega tuleb mõelda teoloogilise järelkasvu kujunemisele Eestis. Seda teeme koos instituudi peamise partneriga, Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga.
Kõikide vajalike oskuste omandamist toetab meeldiv õppekeskkond esmaklassilise raamatukoguga. Iga üliõpilase jaoks on möödapääsmatu ka pere toetus, kõigi selle liikmete ühine hingamine. Seetõttu on loomulik oodata teoloogiaüliõpilastelt ka oma pere elu rikastamist kõige selle heaga, mida õpingud annavad. Nõnda et õpinguaastad võiksid olla erilised kõigi jaoks. Ma olen veendunud, et kristlik terviklik perekond on rahva elujõu alus.
Eesti rahva vaimsuse toetamine on olnud instituudi üks loomulikke ülesandeid ja selle tähtsus vaid kasvab. Olgem siis selle missiooni osalised.

 

 

 

 

Randar Tasmuth,
usuteaduse instituudi professor