In memoriam Priit Rannut
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Teated / Number: 15. detsember 2010 Nr 50 /
In memoriam
Priit Rannut
27. jaanuar 1919 – 12. detsember 2010
12. detsembril lahkus igavikku õpetaja emeeritus Priit Rannut. Oli pühapäeva õhtu ja 91aastane õpetaja oli harjumuspäraselt oma õega teel Tallinna vennastekoguduse palvemajja, kus teda oodati jutlustama. Ei saanudki kodust kuigi kaugele, kui auto jäi lumme kinni. Priit hakkas lund rookima, tundis end halvasti, istus autosse ja lahkus.
Priit Rannut sündis 27. jaanuaril 1919 Tallinnas vennastekoguduse töötegija peres. Aastani 1939 kandis Priit eesnime Johannes Friedrich ja aastani 1937 perekonnanime Bussberg. Tema koolitee algas Suuremõisa algkoolis ja jätkus Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Pärast ajateenistust Tähtvere suurtükiväe grupis asus ta 1938. aastal Tartu ülikooli usuteadust õppima.
Õpingud katkesid teaduskonna sulgemise tõttu Nõukogude okupatsioonivõimude poolt. Saksa okupatsiooni ajal õppis Priit Tallinna Tehnikaülikoolis ja osales põrandaaluses iseseisvusliikumises, mis kujutas endast Otto Tiefi valitsuse tugiorganisatsiooni. Priit Rannut arreteeriti veebruaris 1944 otse tehnikaülikoolis. Järgmised 13 aastat möödusid Arhangelski oblastis metsatöödel, Komis Inta söekaevanduses ning asumisel. Kodumaale pääses ta 1957. aastal.
1958. aastal abiellus Priit Rannut keeleteadlase Lehte Rannutiga (n-na Tammeste). Samal aastal asus Priit õppima Usuteaduse Instituuti. Kuna abikaasat ähvardati Keele ja Kirjanduse Instituudist välja visata, katkesid taas Priit Rannuti õpingud. Ta töötas Tallina Elektromehaanika tehases elektriku ja tehnik-energeetikuna ning sooritas vajalikud eksamid Tallinna Polütehnikumis. 1978 viis haigus tema kõrvalt abikaasa. Poeg Mart oli siis 19 ja Teet 11.
Priit Rannut ordineeriti 14. juunil 1979. aastal Tallinna Toomkirikus. Lühikest aega teenis ta Viru-Nigula ja Kunda kogudust ning seejärel 1979–2000 Märjamaa ja 1985–1999 ka Nissi kogudust. Märjamaa kogudust teenides tegi ta silmapaistvalt tubli tööd koguduse kasvatamisel. Tema initsiatiivil sai Märjamaa kogudus uue moodsa kogudusemaja. Priit Rannut osales vennastekoguduse töös ning erinevate konfessioonide koostööd edendavas allianssliikumises. 1970. aastatel oli ta segakoor Oikumene asutaja.
Priit Rannut oli lahkudes aastatelt kõige vanem EELK õpetaja, ometi oli ta noore hingega ja alati uuendusmeelne. Pensionipõlves jätkas ta aktiivselt tööd vaimulikuna. Ta oli viljakas kirjutaja, tema kirjutuslauale jäid lõpetamist ootama mitu käsikirja. Laia silmaringi ja terava huumorimeelega Priit Rannut oli hinnatud jutlustaja. Ta oli vaimulikuna eeskujuks noorematele ametivendadele. Niisama igapäevane nagu autosõit olid talle ka mobiiltelefon ja internet. Aastal 2007 autasustati Priit Rannutit Valgetähe IV klassi teenemärgiga, EELK III järgu Teeneteristiga ja Märjamaa aukodaniku nimetusega.
Lääne praostkond
Märjamaa kogudus