In memoriam. Heinola Vaasa

Heinola Vaasa
(1918–2008)

Heinola Vaasa (neiuna Tamm) sündis 27. septembril 1918. Tartu ülikoolis õppis ta õigusteadust ja oli korporatsiooni Filiae Patriae liige. Ülikoolis tutvus ta usuteaduse üliõpilase Valter Vaasaga ning 1. märtsil 1941 nad abiellusid. Abielu tõttu tulevase pastoriga ei võimaldatud tal lõpetada õigusteaduskonda.
Heinola Vaasa töötas 40ndatel aastatel Põlvas saksa ja inglise keele ning ajaloo õpetajana, 1950. aastal Tõrva tulnuna haigla registraatorina, kuid neid töökohti lubati pastori abikaasal pidada vaid lühikest aega. 1959. a suunas Helme koguduse juhatus Heinola Vaasa õppima konsistooriumi juures asuvasse muusikaosakonda. Heinola Vaasast sai kirikumuusik. 1959–1995 töötas ta Helme ja Taagepera koguduses organistina. Helmes juhatas ta ka kirikukoori umbes 1990. aastani. Peaaegu kogu Helme koguduses oldud aja, 1950–1996 oli Heinola Vaasa hoole all koguduse paberimajandus – ta täitis raamatupidaja ja kantseleiametniku ülesandeid.
1950–1962 elasid Heinola ja Valter Vaasa kogu perega Helme kirikus, endises vennastekoguduse palvemajas. Siinsamas toimusid pühapäeviti jumalateenistused, üks osa majast oli õpetaja perekonna korter.
1963. aastaks valmis Tõrva kesklinnas vaiksel Männiku tänaval Vaasade individuaalelamu, kus asus ka koguduse kontor. Inimestel oli võimalik õpetajapaariga kohtuda pühapäeviti kirikus ja argipäeviti kodus. Kohtudes aeti kirikuasju ning Heinola Vaasa küsis ikka inimeste käekäigu järele ja püüdis nõu anda.
Vaasade kodu juurde kuulus suur aed peenramaa, viljapuude ja mesilastarudega. Heinola hoole all olid uhked roosid.
Heinola Vaasa on üles kasvatanud poja Ivar-Olavi ning tütre Marianne, tal on kaks lapselast ja üks lapselapselaps.
Viimasel kümnel aastal möödusid Vaasade talved peamiselt Tallinnas tütre juures Õismäel. Kevadest sügiseni tulid nad toime eluga Tõrva kodus. Kuid mida aasta edasi, seda lühemaks Tõrva suved jäid, kuni viimaks kestis see napilt paar kuud. Möödunud aastal müüdi siinne kodu uuele perekonnale.
Heinola Vaasa oli kõigiti tark nõuandja oma abikaasale ja koguduse hoidja mitmes ülesandes. Ta jääb meile meelde väärika ja samas lihtsa ning loomuliku inimesena, keda igal ajal on kutsutud proua Vaasaks. Samas terve hulk koguduseliikmeid on tundnud teda oma sõbrana.
Heinola Vaasa suri 24. septembril ja ta saadeti Helme kirikust sealsele kalmistule tema tähtsal päeval 27. septembril.

Arvo Lasting