In memoriam Ema Tekla

In memoriam
Ema Tekla
„Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!“ (Psalm 90:12)
Ema Tekla lahkumine ja tänapäeva kiirenev elutempo tuletab aeg-ajalt meile kõigile meelde, et oleme siin ilmas ajalikud. On antud aeg, mille jooksul on võimalik midagi ära teha. Maailma ülesanded on ka meie eneste ülesanded. See kehtib ka kirikute ja ordude kohta, sest ei kirik ega ordu ole eraldatud maailmast – nad on inimeste jaoks. Kristlik kirik on oma algusest teeniv kirik; ja ordu üks selle teenimise avaldusvorme.
Kiriku rikkus ei ilmne aga mitte välises säras ega hiilguses, vaid tema õpetust järgivates teenijates.
Ema Tekla lahkumine on kurvastavaks kaotuseks mitte ainult Püha Birgitta Ordule, vaid meile kõigile. Järgides kristliku maailma üht peamist põhimõtet – kanda hoolt nõrkade eest – ja pidades meeles sõnu „Õndsam on anda kui võtta“, õpetas ema Tekla oma isiku kaudu sügavamalt mõistma ülimat käsku. Ilma temata oleksid Pirital vaid kloostri varemed.
Püha Birgitta õeskonna tagasijõudmisega Eestisse sai meile selgemini mõistetavaks ordu pühendumise ja palve jõud töös ligimeste heaks. Kogu oma eluga on ema Tekla meile näidanud, et meie igaühe elu on kordumatu võimalus kõigeks heaks ja ilusaks, olles samaaegselt ettevalmistamise aeg igavese ning tõelise elu jaoks.
Oleme mõtteis ning palveis Teiega, kallis Pirita kloostri pere, kui Püha Birgitta Ordu jätab jumalaga oma õe ja ema, meie Maarjamaa sõbra ja toetaja – ema Teklaga.
Riina Solman,
rahvastikuminister