In memoriam Albrecht Schmidt-Brücken
/ Autor: Thomas-Andreas Põder / Rubriik: Teated / Number: 28. oktoober 2020 Nr 42 /
In memoriam
Albrecht Schmidt-Brücken
02.03.1938–30.09.2020
Meie hulgast on lahkunud kirikuõpetaja ja suur Eesti sõber Albrecht Schmidt-Brücken. Eesti Kiriku pikemaajalised lugejad mäletavad teda ehk põnevate ja ilusate artiklite autorina kirikulaulude loojatest või kirikulaulude saamisloost. Lugusid, mida ta saatis toimetusele eesti keeles, ilmus aastatel 2007–2015 enam kui tosina jagu.
Albrecht sündis Tübingenis, kuid esivanemad von Hallerid olid palju põlvi olnud pastorid Hiiumaal Käinas, aga nt ka Oleviste kirikus Tallinnas. Ta õppis teoloogiat Tübingenis, Göttingenis ja Münsteris ning teenis elu jooksul mitmes koguduses. Koolipõlvest saadik oli Albrechti armastuseks muusika. Ta oli õppinud viiulimängu, lisaks saanud õpetust ka klaverimängus ja kompositsioonis. Vaimulikuna töötades oli eriline tähelepanu laste- ja noortetööl, koorilaulul ja muusikatööl. Albrecht kirjutas ka kontserdiarvustusi ning avaldas raamatu „Kõndigem vee peal – tervendav jutustamine koos Piibliga“.
Pensionile jäädes kolis Albrecht koos abikaasa Ericaga Rottenburgi. Erica oli sündinud Tallinnas kuulsa Ferdinand Wrangelli järeltulijana. Üheskoos hakkasid nad elavdama sidemeid Eestiga: tulid siia igal suvel, suhtlesid mitmete perede ja inimestega, õppisid eesti keelt, otsisid ise kontakti Rottenburgi kandis elavate eestlastega. Üheskoos korraldasid nad heategevuskontserte, mängides kahekesi või väikese ansamblina. Eriliselt oli neil südamel Tallinna Peeteli lastekodu toetamine.
Kohtusin Albrechti ja Ericaga, õppides Tübingenis koos toonase abikaasa Kadriga. Saime sõpradeks ja kohtusime sageli. Südamesse jäi nende omavaheline imetlusväärne lähedus, väga teadlik ja pühendunud elu armastuses, rõõmus ja tänumeeles. Kui Tübingenist lahkusime, saime kingituseks kaasa mahuka kogumiku omaloodud eestikeelseid vaimulikke kaanoneid.
Pensionil olles töötas Albrecht vabatahtlikuna Rottenburgi õiglase kaubanduse poekeses ning abistas sageli asendajana jumalateenistustel. Uue Testamendi emeriitprofessor Otfried Hofius kirjutas mulle Albrechtist nii: „Jutlused, mida Albrecht pidas, kuuluvad parimate hulka, mida oma 40 Tübingeni-aasta jooksul olen kuulnud. /…/ Tema jumalateenistustel hakkas evangeeliumi valgus särama ja selle eest olen talle jätkuvalt tänulik.“
Albrechtit jäävad leinama õde, neli last peredega, lähedased ja sõbrad Saksamaal ja Eestis. Kallis kaaslane Erica lahkus viis aastat varem. Albrechtile oli tema eluteel väga südamelähedane Paul Gerhardi mõte: „Kes kannatlikult ootab, sel tuleb abi tõest ja rõõmustama tõttab ju Issand armuväest“ (KLPR 342:5).
Thomas-Andreas Põder
