Ike ja koorem
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Arvamus, Juhtkiri / Number: 9. jaanuar 2002 Nr 1 /
Jeesuse sõnadega «Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise» kutsume me pihilisi altari ette. Põhjendus selleks kõlab: «Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge.» (Mt 11:28-30)
Need sõnad kostku ka uue aasta algul. Need on mõeldud otseselt ja igale tulijale kogetavalt: Jeesuse ike on hea ja tema koorem kerge. Seevastu tavaliselt mõistetakse iket raske koormana, mis on seotud kellelegi kaela või asetatud turjale.
Muidugi kammitseb igasugune ike tema all olijat. Kuid ikke esmaülesandeks on ikkagi ühendus, mis kergendab tööd (ja elu). Ikkeühendus Jeesusega annab hingamist, kuna hea ike teeb meie elukoorma vedamise hõlpsaks.
Oma iket ja selle mõju jüngritele iseloomustab Jeesus nimetatud kohas järgmiselt: «Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele!»
Kutset kirikusse ei tohi seega mõista sugugi mitte esmajoones kristliku õpetuse pealepanemisena. Vastupidi, kohtumine tasase ja alandliku Jeesusega südamest südamesse pakub hingamist kirjatundjate ja variseride õpetuste koormaist. (Mt 23:4)
Uue aasta algul võiksime seega küsida, kas meie poolt edasiantud Jeesuse iket kogetakse samuti heana ja koormaid kergendavana. Kas kiriku tegevus, seadused ja õpetused tekitavad vabanemise tunde või kogetakse neid survena?
Maailm muutub üha ülekoormatumaks, nii seadused kui ka manipulatsioonid lähevad aina detailsemaks. Materialism – kehalised naudingud, välispidisus, pinnapealsus – paistab võitvat kogu rindel, tõrjudes vaimu, sisu ja sügavuse.
Mihkel Mutt kurdab oma essees «Väärikusest» õigesti, et igat liiki meedia pakub spetsiifilisi majandusasju «kõrvalekaldumatu järjekindlusega» võhikutelegi. See on tegelikkuse võltsimine, kui «mateeria» arvel redutseeritakse kõik muu.
Peame püüdma sellisest maailmast välja jääda või välja astuda. Kirik, eklesia tähendab (maailmast) väljakutsutud inimesi. Ehkki elame maailmas, ei ole me maailmast ega tohi sarnastuda maailmaga – nagu õpetavad Jeesus ja Paulus.
Maailm on ülekoormatud, kirik taotlegu vabanemist! Igal ajastul on inimesi, kes lausa mõnulevad maailma saginas. Jeesus aga kutsub kirikusse neid, kes tunnevad end vaevatuna ja koormatuna – teisi ta ei saa vabastada.
Jeesus pakub tänagi hingamist, tema ike on endiselt hea. See ei koorma meid üle, vaid hõlbustab vedamist. Jeesus vabastab meid koormaist, mille oleme omandanud kunstlikult ning võtnud asjatult enda kanda, meelemuutuse kaudu.
Ka meil tuleb taotleda kergendust, sest mõttetud, ülearused koormad sunnivad mõttetule ja liigsele rabelemisele, mis toovad üksnes masendust. Vabanedes niipalju kui võimalik ülekoormusest, oleme tõepoolest palju rõõmsamad.
Arne Hiob, assessor