Igal kristlasel on hääl

Möödunud Invocavit-pühapäeva perikoop pakkus ajakohaselt teksti valimistest ja võimust, kus üks härra A teeb oma proua E õhutusel äpardunud valiku, andes võimu (õnneks ajutiselt!) kurjade mõtetega Mao-nimelise tegelase kätte. 

Valimised on ka Eestis käes ning nüüd on meiegi kord teha valikuid: kelle kätte usaldada võim riigi valitsemisel ja isamaa eest hoolitsemisel? Urmas Viilma on abiks pakkunud kristlase valimislabürinti, häid soovitusi on tulnud mujaltki, kristlaste paastu- ja palvepäevad olid kantud asjakohasest murest, kuid suuremat läbimurret avalikku meediasse ei ole kristlased kui Eesti suurim vähemus oma teemade levitamisel siiski suutnud teha. 

Erandiks on olnud ehk vaid metropoliit Eugeni järjekordne, õnneks ebaõnnestunud üritus anda rahupalvuse nime all hääl Eesti-vastasele ja sõda õigustavale ideoloogiale. Selle järellainetuses kõlanud siseministri seisukoht, mis heitis ette kristlaste sekkumist poliitikasse, polnud aga sugugi kohasem – just kristlaste osalemine suurendab osalusdemokraatiat, annab vähemusele hääle, kujundab meie ühiskonna käitumist ja tulevikku. 

Muide, meedias kinnistunud arusaam kiriku ja riigi lahutatusest Eestis ei päde – see on põhiseaduslikuks normiks hoopis Ameerikas, kus tekkis vajadus vältida riigi sekkumist kirikute omavahelistesse suhetesse. Ehk tasub meil siin rohkem lähtuda Lutheri kujundatud kahe riigi õpetusest, mis on aluseks kristlaste ja maailma suhete regulatsioonile paljudes protestantlikes kirikutes.

Paljude kristlaste ees on valik, kuid ilmselt ei ole hääletamisest loobumine neist parim, Liina Kilemit on oma artiklis (EK 22.02) selgelt visandanud sellise valiku tagajärjed. Vastupidi, just eenduvus-nähtavus ühiskonnas, andes kristlastele hääle (mis mõnikord küll unisoonis ei kõla), aitab nii misjonikäsku täita kui ka ühiskondlikke väärtusi rohkem kristliku kultuuri ja mõttemaailmaga siduda. Tegelikult on meil meedia valdkonnas toimunud oluline edasiminek ning siin saab kaasa lüüa igaüks, kes häält Eesti riigi valitsemiseks usaldades kristlikke väärtusi arvesse võtab.

 

 

 

 

Riina Solman,

riigihalduse minister