Homod kirikus ja zoofiilid ukse taga

Juba pikemat aega on EELK ja paljude välismaiste luterlike kirikute vahel olnud omalaadne rindejoon homoküsimustes . Eesti,Läti ja Leedu luterlikud kirikud on ühel pool ja teisel poolel on Soome, Rootsi, Saksamaa ning lühisalt öeldes enamik maailma luterlikest kirikutest . Ehk siis tekib nii või teisiti varem või hiljem küsimus, millised riigid tuleks ülemaailmsest Luterlike Kirikute Liidust välja visata . Kahjuks ma arvan, et ilmselt visatakse enamike peapiiskopide ja muude kirikutegelaste häälte alusel välja pigem homoabielude vastased kui arengu takistajad . Mitte aga ei astu homoabielude pooldajad ise liidust välja või ei soovita muuta Eesti,Läti ja Leedu survel oma seisukohti.
Küsimus on muidugi nüüd selles, et kas ja kuidas jätkata kui nii juhtuks . Äkki peaks EELK võtma endale hoopis uueks nimeks Eesti Lollid Kristlased . Ehk siis Eesti, Läti ja Leedu moodustaksid hoopis uue kristliku liikumise lollkristlus . Muidugi võib ju valida ka näiteks vanaluterluse,õigekristluse jne vahel või valida uus nimi näiteks rahvahääletusel demokraatlikus korras. Põhiliseks erinevuseks oleks siis homode suhtes nulltolerants .
Varem või hiljem juhtuks see Luterlike Kirikute Liidust väljaheitmine või väljaastumine strateegilise mõtlemise käigus ilmselt nagunii, sest kaua need homoabielude pooldajad ilmselt nagunii ei viitsi ega taha seda homoabielude vastaste juttu kuulata ning seega võib lähiaastatel oodata Eestit ees nagunii kas väljaviskamine või vabatahtlik väljaastumine. Küsimus või probleem tekiks siinkohal lihtsalt totaalsetes eriarvamustes, mis nii või teisiti ei lubaks enam ühiselt jätkata . Andres Põderi jüngrid võtaksid homotolerantsi solvanguna enda suhtes ning samuti solvuksid teistest riikidest pärit homoabielude pooldajad piltlikult öeldes homovihkajatega ühes lauas istumise tõttu . Pole ju mõtet abielu mängida kui partnerid on üksteisest lahku kasvanud .
Samas kui juba Saksamaal on lesbist piiskop ning Soomes sai oma sugu vahetanud kirikuõpetaja rahus oma tööd jätkata ( muidugi koguduse arvulise vähenemise hinnaga), siis äkki võiks meil kaaluda näiteks seda, et meie kirik võiks ära legaliseerida mitte ainult homoseksuaalsuse, vaid ka lisaks näiteks zoofiilia, polügaamia ja liputajad . Või siis vähemalt soovitada taolist lähenemist homoabielusid pooldavatele kirikutele .
Midagi ei läheks ju meie kiriku autoriteedis sellisel juhul nii või teisiti kaduma – hoopis oleksime ettenägelikud ning tunnetaksime olukordi ette, sest varem või hiljem hakkavad lisaks homodele pead tõstma ka muud seksuaalvähemused . Loomulikult võime näpuga näidata ja naerda näiteks liputajate üle, kuigi tegelikult võiks hoopis kaasa tunda . Või äkki on näiteks liputajad innovatiivse mõtlemisega inimesed, kes palaval suvel julgevad levitada oma religiooni ning ärgitada ka teisi sedasi käituma .
Nagu tegelikult ei ole ka heterod lihtsalt üks hall mass, vaid jaguneb ka omaette vähemusteks . Iibepuudelised versus paljulapselised, anaal- või oraalseksi fännid ja nõnda edasi . Issanda Loomaaed on suur ja lai . Lihtsa lahendusena nägi kirik sajandeid tagasi kõigi erinevuste lihtsat ärakeelamist ning lootes, et seega asi laheneb . Kindlasti lahenes ja seda kohe üsna pikaks ajaks – kui aga erinevatel põhjustel kiriku poolt tagakiusatuid mingil hetkel liigagi palju tekkis ning veelgi hullem kiriku jaoks, et need tagakiusatud koondusid ja tekkis ateism, siis kes sellest siis lõpuks võitis . Samas nõrgendab igasugune sõda ja võitlus nii ateiste endid kui ka kirikuid .
Kui Soome kirikutest lahkus kümneid tuhandeid inimesi , siis tegelikud põhjused ilmselt ei selgu veel niipea . Ühed oletavad, et lahkumise põhjuseks oli homode aktsepteerimine . Teised arvavad, et lahkumine tekkis sellest, et kirik vihkab homosid . Kolmas põhjus võib aga samuti olla, mis ütleks, et kõik otsused, mida pole tehtud demokraatlikus korras, oleks kehtetud . Ehk siis mingid Soome tähtsad kirikutegelased otsustasid kuskil kohas lihtsalt ära, et me toetame homosid või siis vastupidi, hoopis vihkame neid . Tavaliikmete häält ei küsitud .
Ilmselt poleks praegu seda pidevat tulist arutelu homoküsimustes ka " Eesti Kirikus" kui probleem oleks ka meil õigesti lahendatud . Ehk siis oleks võinud näiteks korraldada kõigis kogudustes debatte, foorumeid,arutelusid jne selle üle, kas ja kuidas käituda homodega . Siinkohal mainiksin muidugi igaks juhuks ära valestimõistmise vältimiseks, et ise ma pole ei homo, zoo- ega pedofiil ja ka mitte liputaja . Eespool oli tegu lihtsalt näidetega .
Lihtsalt tuletasin meelde, et diktaatorliku lähenemisega probleemidele ei jõuta nagunii lahendusteni, sest kes ei ole poolt, peab olema järelikult vastu . Selleks, et ei tekiks ka anarhiat ehk kõikelubatavust, olekski vajalik kiriku jaoks olulistes küsimustes demokraatlik rahvahääletus . Siis ei tekiks ka taolisi olukordi nagu Soomes, kus liikmed hääletasid upsakuse vastu kirikust väljaastumisega . Nii et sõnavabaduse poolt ja diktatuuri vastu .
Agu Saukas – Haapsalu Püha Johannese koguduse liige