Hõimutunne loob silla

Lippe ei olnud laupäeva hommikul tänavapildis just palju. Oleks võinud minu meelest olla kordades rohkem. Et demonstreerida sümboliretoorika vahendusel meie, eestlaste kokkukuuluvustunnet teiste, eelkõige meist väiksemate hõimurahvastega.
Esimest aastat oli selleks igati seaduslik alus: riigikogu täiendas pühade ja tähtpäevade seadust punktiga, mille alusel hakatakse oktoobrikuu kolmandat laupäeva tähistama riikliku tähtpäevana kui hõimupäeva koos riigilipu heiskamisega. See võimaldab senisest enam avalikult näidata, et soome-ugri rahvaste keeleline ja kultuuriline järjepidevus ning koostöö on meil ka riiklikul tasandil olulised. Kodanikkonnale tahaks küll tähelepanu puudumise tõttu noomiva ja tulevikuks suuremale aktiivsusele utsitava epistli pidada.
Samas meie kirik(ud) saaks minult – kui keegi küsiks! – mitu plusspunkti. Sest Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Piibliselts ja Eesti Evangeelne Allianss on läbi aastate oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimuteema fookuses hoidnud, jätkates sellega 1920ndatest alustatud ja nõukogude võimu poolt läbi lõigatud traditsiooni, mis päädib teemakohase oikumeenilise palvusega.
Möödunud nädalal külastasime toimetuseperega sõsarlehe Kotimaa toimetust Helsingis. Peatumata siinkohal meie väljaannete erinevustel, mis ilmnevad statistiliste numbrite halastamatutes näitudes, tahan jagada soojust, millega meid võõrustati. Tundsime end võimsasse kontserni kuuluva kristliku väljaande toimetuses kui armsad sugulased.
Jussi Rytkönen, lehe teoloogiline konsultant, palus andeks, et ta hoolimata huvist hõimurahva vastu pole siiani eesti keelt ära õppinud, ja ütles, et on kompenseerinud seda Viro teema sagedase käsitlemisega Kotimaa veergudel.
Peatoimetaja Mari Teinilä, kelle vanaema oli eestlanna, ütles, et Eestis tunneb ta end Euroopasse jõudnuna, ning võttis Kotimaa nimel rõõmuga vastu meie küllakutse Tartusse eeloleval kevadel.
Kui see, mida kogesime üle lahe Soomes, ei ole riigipiire ja aegu ületav hõimutunne, siis mis see on? Selle tunde ülistamiseks oleksin lipu heisanud küll.
Liina Raudvassar