Hindamine ja põhikooli lõpueksamid kirikus

Mõte hakkas keerlema haridusminister Mailis Repsi väljaöeldud mõttest kaotada ära riigieksamid. Sellele kajas kaasa prof Margit Sutropi artikkel, kus ta arutleb teemal, kuidas ja mida üldse koolides hindama peaks. Teema kõnetas mind, kuna oleme Tartu luterlikus Peetri koolis parasjagu isegi laste hindamist mõtestamas ning seetõttu küsimas, mida me tegelikult peame lastele kaasa andma: milliseid oskusi, teadmisi, väärtusi ja harjumusi. Ja kuidas hinnata, kas nad on just need oskused, teadmised, väärtused ja harjumused omandanud.
Prof Sutrop kirjutab: „Probleemi olemus: kuigi 2011. vastu võetud riiklikus õppekavas sõnastati põhikooli eesmärgid senisest avaramalt, öeldes, et kool peab valmistama õpilast ette kolmeks rolliks: isiklikuks, töö- ja avalikuks eluks; hindamise alused ei muutunud.“
Kirikus õnneks liiga palju eksameid ei ole – või siiski? Kas, kuidas ja mil viisil me hindame endid ja kaaskristlasi, millised on meie põhikooli lõpueksamid?
Lihtne oleks siinkohal kõnelda leerikooli lõpetamisest – on seal siis eksamid või mitte, ideaalis võiksid noored leeri lõpetada ju samal ajal kui põhikooli. Samas teame kõik, et leerilaste keskmine iga suureneb samamoodi nagu vaimulike omagi. Aga sõltumata vanusest on peamine küsimus, mis on see, mida me peaksime kiriku täieõigusliku liikme käest küsima. Milliseid oskusi, teadmisi, väärtusi ja harjumusi peaks üks õige kristlane omama?
Kuid jätame leerikooli sinnapaika. On see ju üks lühike episood iga kristlase elus ja edasi tuleb ise hakkama saada. Niisamuti nagu sinu tööelus üldjuhul ei panda sulle iga päeva lõpus hindeid, ei anta ju neid ka pühapäeviti jumalateenistuse järel. Et kui kõvasti sa ikka palvetasid ja kas jutlusest konspekti tegid. Palun esitada õpimapp.
Kirikul on kooli kõrval oluline roll mängida selles, kuidas me valmistame ette inimesi eespool nimetatud kolmeks rolliks, liites neile veel neljanda: kuidas me valmistame inimest ette igaveseks eluks. Kuldreegel ütleb, et me saame seda, mida hindame. Mis on see, mida me kaaskristlases hindame ja kes on üldse pädev hindaja?
Prof Sutrop jätkab: „Oma õpetamise tõelisi vilju saab õpetaja näha siis, kui küpses keskeas vilistlased annavad klassikokkutulekul oma elust aru: kas nad on õnnelikus abielus, kuidas nad lastekasvatamisega hakkama saavad, kui edukad on nad tööelus ja kui aktiivselt osalevad ühiskonnaelus. Tõeline eksam on elu!“
Milline on tõeline eksam kirikus? Ja kas seda saab üldse siinses elus teada?
Lõpetan Jeff Astley sõnadega: „Kristliku hariduse eesmärk peab olema ühilduv kristluse eesmärgiga, milleks on Kristus ise.“
Istu, viis!

 

 

 

 
Triin Käpp,
vaimulik, koolikaplan