Hetk ja igavik

Käesolev aasta on seoses Ukrainas toimuvaga nii mõnelegi toonud meelde meie maa ajalugu, on hakatud mõtlema ja rääkima üha enam väärtuste üle. Kerge on hävitada, aga kui palju vaeva peab nägema ülesehitamiseks! 1941. aasta 14. juulil hävis II maailmasõjas EELK Põltsamaa kirik ja sellega koos kõrvaloleva lossi peahoone. 

Praegu, üle kaheksakümne aasta hiljem, käivad hoogsad taastamistööd lossikompleksis. Kiriku taaspühitsemisest ja uuesti kasutusele võtmisest möödus aga äsja seitsekümmend aastat. Kirik tundus tollel ajal inimestele oluline elus edasi minekuks ja selleks oldi valmis riske võtma. Aeg kiriku ehitamiseks oli täiesti võimatu. Riiklik plaan nägi ette usu kohest väljajuurimist. Nüüd aga teame, et see riik kukkus ise kokku. 

Kauaaegne Põltsamaa kiriku õpetaja Herbert Kuurme (1911–2005) kirjutas päevikut kiriku taastamisest. 1990ndatel avaldati tema märkmed kohalikus ajalehes ja pandi ka raamatukaante vahele. Praegugi on võimalik kiriku taastamisest teada saada seda raamatut lugedes. Nii mõndagi on see eriline tegu inspireerinud ja pannud mõtlema. 

Tähelepanu vääriv ja ka praegu väga oluline teave on selles, et Jumal ei jäta hätta. Sellest ei pruugi kõik aru saada, aga võin julgelt ütelda, et kiriku taastamine oli Jumala töö siin. Inimesed olid vahendajateks. Usaldus Jumala vastu andis võimaluse Põltsamaa kirik taastada. Praegugi tasuks inimestel rohkem Jumala usaldamisele mõelda. 

Käesoleval ajal on palju teadvustatud hingehoiu ja inimeste vaimse toetamise vajadust. Jah, me oleme üldiselt tugevad, kuid nõrkus ja ebastabiilsus on kerged tulema. See vastupanu, mida näidati kiriku taastamisega, saab anda praegugi suunda ning juhatada toekama elu poole. Jumala usaldamine oli märksõnaks siis ja on nüüdki. See ei ole mitte vaga fraas, vaid tõeline väljapääs kitsikusest. 

Igatahes on nii Põltsamaa kui kogu Eesti rahvas võitnud tänu sellele, et 1940. aastate lõpus ja edaspidigi elasid siin julged, sihikindlad ja tulevikku väärtustavad inimesed. Siinsete elanike kokkuhoidmine ja teotahe on inspiratsiooniks veel aastakümneid hiljemgi. 

Käesoleva aasta juulikuus toimus kirikus tänupäev, mis sisaldas konverentsi, kontserti, näituse avamist, rongkäiku koos ajalugu tutvustavate peatustega ja ühislaulmist Roosisaarel. Pidulik suursündmus oli mõeldud nii kiriku taastamise aastapäeva tähistamiseks kui ka inimeste innustamiseks praegusel ajal üheskoos tegutsemisel. See oli väga eriline päev. Kirik oli puupüsti rahvast täis, üle Eesti oli kokku tulnud ligi 700 inimest. Suur rõõm oli ka sellest, et vabariigi president Alar Karis pidas oluliseks osaleda ja mõtteid jagada. 

Novembrikuu teisel pühapäeval, nagu traditsiooniks saanud, pidasime taaspühitsemise aastapäeva piduliku tänujumalateenistusega. Seekord jutlustas ja teenis kaasa endine Põltsamaa koguduse õpetaja piiskop Joel Luhamets. Oli rõõm olla ühises osaduses, meenutada minevikku ja vaadata tulevikku.

Oleme südamest tänulikud meie eelkäijatele, kiriku taastajatele ning kõigile inimestele, kes on oma panuse andnud praegu koguduse püsimiseks ja ka nende tähtsate päevade heaks kordaminekuks! 

Üle kõige täname Jumalat!

 

 

 

 

Markus Haamer,

EELK Põltsamaa koguduse õpetaja