Hämmastav!

Hämmastus on see tunne, mis tekkis minus Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu vabamüürlaste hulka kuulumise vastu protesteerijate mõtteavaldusi lugedes. Tõepoolest tekib tahtmine hüüda: tule taevas appi!
Hämmastav ei ole see, et mõned kodanikud, kes asjadega kursis pole, sirutasid viivitamatult käe solgiämbrite järele, et end internetis välja elada, vaid hämmastav ja kurb on tõsiasi, et kogu selle laviini vallandas vaimulikkond ise.
Mul on alati kahju inimestest (ükskõik mis elualal nad ka töötavad), kes minetavad kaine mõistuse ega vaevu asjade üle järele mõtlema enne, kui nad avalikkuse ette astuvad. See kahjutunne tuleneb pettumusest. Muidugi saab igaüks (kui ta seda tahab) tutvustada ennast avalikkusele just sellisena, nagu ta on. Kui ikka emotsioonid, teadmised ja iseenda ego ei võimalda kaugemale näha, siis nii ka on ja sageli jääbki.
Koguduse lihtliikmena tekib mul aga kahtlus, kas ikka kõik need, keda tavalises kõnepruugis lihtsalt (kiriku)õpetajateks nimetatakse, on ikka vaevaks võtnud Piibli läbi lugeda ja teavad, mida nad õpetavad. Kas nad ikka on mingil määral kursis nende ainetega, mis võimaldavad õpetada kogudust kristlikus vaimus maailma nägema, mõistma ja tunnetama? Kas nad on juhtumisi mõelnud, et usk põhineb veendumustel ja usaldusel – mõistetel, millel on määrav tähendus nii inimeste ja Jumala kui ka inimeste endi vahelistes suhetes.
Ma arvan, et ei ole. Vastasel korral ei mõistaks nad hukka ühte endi hulgast, kes kuulub klubisse, mis kõikide jaoks pole avatud.
Arusaamad ja veendumused ei kujune mitte ainult tunnete, vaid ka (sic!) mõistuse ja teadmiste pinnal. Neid viimaseid oleks patt alahinnata.
Näib küll nii, et ka teadmised vabamüürlusest põhinevad paljudel juhtudel vaid sellel, mida pakuvad «Midsomeri mõrvad» ja kõmutekitavad fantaasiaküllased romaanid. Kahju! On ju ka teisi, tõsiseltvõetavaid allikaid, saamaks teada, et «… vabamüürluse eesmärgiks on humaansuse ja vennalikkuse süvendamine kogu kultuuriinimkonnas ja võitlemine mitmesuguste niihästi üksikisikute kui ka riikide ja rahvaste üksteise mõistmist ja rahulikku kooselu takistavate nähtuste vastu» (Eesti Entsüklopeedia 1937).
Kui mõni vaimulik väidab, et vabamüürlaste klubisse kuulumine on pastoritele taunitav, kuna inimesed ei saa sellest aru, kas ei oleks siis ainuke mõistusepärane tee õpetada neid aru saama? Muidugi on kõige lihtsam põhimõte: ma ei tea ega tahagi millestki teada ja kõik see, mida  m i n a  ei tea, on pärit saatanast, aga kohe kuidagi ei suuda ma leppida, et  eesti kirikut püütakse muuta tagurlusevankri eestvedajaks.
Võtkem aru pähe!

 

 

 
 
Agu Sisask,
literaat