Erinevad arusaamad vajasid selgeksrääkimist

Vilniuses toimus 25.-28. septembrini Luterliku Maailmaliidu (LML) koordinatsioonikoosolek või regionaalne koosolek, milles EELK esindajatena osalesid peapiiskop Andres Põder, välissuhete sekretär Kadri Põder ja ülevaate autor.

Otsest pealkirja sellel kohtumisel ei olnud. Kuna arutusel olid väga mitmekesised ja erinevad teemad, oleks ühist pealkirja olnud raske leida. Koosolekule kutsutud osavõtjaid oli küll suhteliselt vähe, aga esindatud olid kõik meie olulised partnerid: Luterliku Maailmaliidu osakondade esindajad, Läti ja Leedu luterlikud kirikud, Venemaalt nii Ingeri kui ka Saksa kirik, Soome, Rootsi ja Norra kirikud; Saksamaalt kolm maakirikut, nii Ameerika Evangeelne Luterlik Kirik kui ka Missouri Sinod ja veel mõni kiriklik organisatsioon.

Pikk vaheaeg

Viimane LML-i koordinatsioonikoosolek toimus aastal 2000 Tallinnas, enne seda 1989 Kopenhaagenis, 1991 Kielis, 1992 Uppsalas, 1993 Tallinnas, 1994 Leedus, 1995 Peterburis, 1996 Riias, 1998 Vilniuses. 2001. a toimus Balti ja Venemaa kirikujuhtide nõupidamine Genfis.

Seega on viimasest regionaalset iseloomu kandvast kohtumisest LML egiidi all möödunud kuus aastat, pärast seda on toimunud küll ridamisi kahe- ja mitmepoolseid kohtumisi, kuid ilma LML koordineeriva funktsioonita.

Koordinatsioonikoosolekute puudumise silmnähtavaks tagajärjeks on see, et kirikute omavaheline ning kirikute ja kirikuid ühendava kommuniooni (LML) vahel on üksteisemõistmine vähenenud ja

erinevad arusaamad lahti rääkimata.

Seda vajadust mõistsid osavõtjad hästi ning väga palju aega kulus omavahelisele informatsiooni vahetamisele. Koosoleku käigus kohtuti ka teiste Leedus tegutsevate kirikute esindajatega.

Siberi koguduste teenimisest

Vilniuse kohtumise otseseks põhjuseks oli homoseksuaalsuse avalik tunnistamine Rootsi kiriku poolt ja Balti luterlike kirikute protestikiri selle vastu, mis oli ka kõige pikemaks diskussiooniteemaks (kuigi selles küsimuses otsuseid vastu ei võetud).

Lääne-Euroopa ühiskonna liberaliseerumine on kaasa toonud kõikelubatavuse ja moraalse relativismi. Balti luterlikud kirikud on selgelt ja ühemõtteliselt homoseksuaalsete paaride ja suhete õnnistamise vastu Rootsi kirikus ja teisteski geograafiliselt kaugemates kirikutes. Kirikud on siin lähtunud selgetest piibellikest seisukohtadest ja ma nimetan seda uhkusega järjekindlaks fundamentalismiks.

Teiseks oluliseks teemaks Vilniuse kohtumisel olid lahkarvamused seoses Siberi kiriku moodustamisega ja selle piiskopi ametisseõnnistamisega meie kiriku peapiiskopi poolt teiste Balti kirikute piiskoppide assisteerimisel. Suhe kirikuga Siberis ja EELK poolt ordineeritud vaimulikega selles on meile tähtis.

Peapiiskop Jaan Kiivit jun on ordineerinud 12 vaimulikku ja peapiiskop emeeritus Kuno Pajula ühe vaimuliku, seega on EELK ordineerinud ja praegu teenib kogudusi Siberis kokku 13 vaimulikku. Neid ei saa lihtsalt kõrvale heita, olematuks tunnistada ega kogudusi Eestis teenima panna.

Seega tuleb küsimust lahendades arvestada mitte ainult koguduste liikmetega, kes vajavad teenimist, vaid ka vaimulikega. Kui koguduste liikmed võivad põhimõtteliselt üle minna teistesse sama konfessiooni kogudustesse, siis vaimulikud nii seda teha lihtsalt ei saa ega tahagi.

Eestist hooldada kasvavat Siberi kirikut pole võimalik, kuna Siber on Eesti jaoks liiga kaugel, keel enamikele vaimulikest liiga võõras, kultuur ja harjumused täielikult teistsugused ning lisaks puudub selle töö tegemiseks raha.

Seetõttu olid EELK otsused nii piiskoppide, kirikuvalitsuse kui ka kirikukogu tasandil paratamatud, kahetseda võib vaid seda, et need otsused võeti vastu nii hilja. Põhjuseks oli vahest see, et bürokraatlikud veskid jahvatavad Venemaal väga aeglaselt, kuigi idee oli arutusel juba 1999. a alguses.

Võib-olla tasub nimetada, et praegusel hetkel toimib SRÜ territooriumil vähemalt 7 luterlikku kirikut ning rahvuslikku kogudust, mida teenivad Läti ja Eesti luterlikud kirikud.

Tähtsad eesmärgid

Samuti kuulati kohtumisel Balti ja Venemaa kirikute ülevaateid kirikutes viimase kuue aasta jooksul toimunust, HIV/AIDSi probleemist ja kirikute tegutsemisest selles valdkonnas, samuti oli üks pikem ettekanne kiriku missionaarsest iseloomust. Loomulikult kuulusid kohtumise päevakorda ühised jumalateenistused, hommiku- ja õhtupalvused, kohtumised oikumeeniliste külalistega ja piiblitunnid.

Meie kiriku ees on kaks olulist ülesannet: esiteks haldusreform, mis võimaldab tagada kõigile koguduseliikmetele korrapärase teenimise, ja teiseks majandusliku olukorra tasakaalustamine, mis võimaldaks vaimuliku korraliku tasustamise ka väikestes kogudustes eemal suurematest keskustest.

Kaheldamatult on meie kiriku jaoks olulised suhted E.E.L.K.-ga. Need suhted omandasid reaalse kuju pärast Eesti taasiseseisvumist. Praegu teenib Välis-Eesti kogudusi lisaks läänes hariduse omandanud vaimulikele 6 Eestis teoloogilise hariduse omandanud vaimulikku.

Läbirääkimised meie kirikute taasühinemisest on kestnud 12 aastat. Kuna käesoleval aastal suri ootamatult Välis-Eesti kiriku peapiiskop Udo Petersoo, ei saa need läbirääkimised jätkuda, kui Välis-Eesti kirik on langetanud oma otsuse edasise tegevuse kohta.

Peeter Kaldur,

,

õpetaja