Eestit külastas Ingeri kiriku piiskop Aarre Kuukauppi

Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Aarre Kuukauppi abikaasa Alinaga külastas peapiiskop Andres Põderi kutsel Eestit.

8.–11. märtsini kestnud visiidi ajal külastati Narvat, Tallinna ja Pärnut, sõlmiti kahe kiriku vaheline hea tahte leping. Piiskop Kuukauppi jutlustas pühapäeval jumalateenistusel Rannamõisa kirikus, kohtus rahvuskaaslastega Narvas ja Pärnus ning Misjonikeskuse rahvaga.

1968. aastal Narva Aleksandri kirikus leeritatud Aarre Kuukauppi on Eestit varemgi külastanud, seekordse visiidi eesmärk oli kohtuda Eestis elavate ja EELKsse kuuluvate ingerlastega. «Kuid peamine oli kokku saada peapiiskop Andres Põderiga, et arutada kahe kiriku ühiseid probleeme,» ütles Kuukauppi Eesti Kirikule sõidu eesmärke tutvustades.

«Me rääkisime koostööst Siberis, kus tegutseval luteri kirikul on sidemed EELKga. Arutasime, kuidas tulevikus Siberis koos tegutseda, ja leidsime kompromisse, mille alusel saame seal head koostööd arendada. Samuti arutasime koos peapiiskop Põderi ja Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäega Peterburi Jaani koguduse tuleviku üle ja otsustasime, et ehitusluba tuleb hakata Peterburi linnavõimudelt taotlema juba sel poolaastal.»

Oma kirikust rääkides ütleb piiskop, et Ingeri kirik elab tänapäeval väga rikast elu, kust kahjuks ei puudu oma probleemid ja raskused. «Ehitame oma kirikut praktiliselt tühjale kohale, kuid oleme õnnelikud, et tööd on palju ja minu arvates ongi see kõige tähtsam,» on Aarre Kuukauppi veendunud.

Aarre Kuukauppi on sündinud 1953. aastal Karjalas Petroskois. Ingeri kiriku piiskop alates 1996. aastast. Peres neli last.

Ingeri kirikusse, mis tegutseb kogu Venemaal, kuulub 75 registreeritud kogudust. Piiskopile alluvad ka eestikeelne kogudus Peterburis ja Ülem-Suetuki külas.

Tiiu Pikkur

Ingeri kirik tegutseb kogu Venemaal ja lisaks venekeelsetele ja ajaloolise Ingerimaa ning Karjala kogudustele kuuluvad meie alla ka erinevate väikerahvaste kogudused.

Kirikul on 75 registreeritud kogudust ja umbes 100 registreerimata, nn kabelikogudust, millel ei ole tavaliselt ka sakraalhoonet. Sellistes kogudustes on tavaliselt liikmeid alla 25.

Endistel ingeri-soome aladel on kokku 30 kogudust ja 20 kirikuhoonet, Karjalas 15 kogudust ja mõni sakraalehitis. Samas on meil oma kogudus näiteks Murmanskis. Viimasel ajal ongi rohkem tähelepanu läinud väikerahvastele, nii näiteks tegeleme Koola poolsaarel saamidega, samuti on meil kogudusi mordva, mari ja udmurdi rahvaga.

Aarre Kuukauppi intervjuust Narva Postiljonile
KOMMENTAAR

Peapiiskop Andres Põder:

Kahe kiriku vahel alla kirjutatud hea tahte protokolli tekst kõneleb sisuliselt iseenda eest. Tegemist on sooviga tagada keerulises majanduslikus ja juriidilises olukorras Peterburi Jaani kiriku taastamine.

Oluline on see, et kirik teeniks edaspidi nii eesti kogudust kui eesti kogukonda Peterburis ja täidaks kõiki ülesandeid, mida sealsed ruumid pakuvad. Keerukust lisab, et tegemist on väljaspool Eestit ja Eesti õigusruumi oleva objektiga, mis ei saa kuuluda kodukirikule ega Eesti riigile.

Kuna sealne kogudus kuulub formaalselt Ingeri kirikusse, tuleneb sellest teatud kartus, et Ingeri kirik võib rakendada oma ülemuslikkust ja kasutada tulevikus kiriku ruume enda otstarbeks. Allakirjutatud protokoll välistab selle võimaluse. Ingeri kirik kinnitab selles, et ei tee vähemaidki takistusi eestikeelsele tööle Peterburi Jaani kirikus.

Protokoll on esimeseks sammuks Jaani kiriku õigusliku staatuse täpse määratlemise teel. Seda on vaja ka finantsilistel kaalutustel. Nimelt ei saa Eesti riik, kes Eesti Kontserdi kaudu on siiani ainsaks suuremaks taastustööde rahastajaks, eraldada raha kiriku tarbeks, kui koguduse omandiõigused kirikule on ebaselged. Dokumendi lähimaks ja tähtsamaks eesmärgiks ongi taastada Peterburi Jaani kirik.